Eesti Pank: süüdi on energia ja toidu suur osa eestlase tarbimises

Elektri hinnatõus tõi septembris kaasa viimase 13 aasta kõige kiirema tarbijahinnaindeksi kasvu. Statistikaameti andmetel muutus tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,2% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 6,6%.

Viimasel ajal rekordeid näidanud hinnatõusu on põhjustanud peamiselt energiahindade kasv, kuid elektrihinna tegelikku mõju kahandab nii palga- kui pensionitõus. Ettevõtluses on energia osakaal aga võrdlemisi väike.

Euroopa Keskpanga oodatud 2protsendiline hinnatõus on käes ja tõenäoliselt ületatud, septembris oli euroala inflatsioon juba 3,4 protsendil, kusjuures Eestile prognoositakse kõige tempokamat hinnatõusu.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.