Ootusi ületanud majanduskasv pidurdub edaspidi kolmel põhjusel
Kiire majanduskasv jätkus ka aasta lõpus ning seda iseloomustas Eesti tootjatele langenud rahasadu välisturgudelt, edaspidi jääb majanduskasvu varjutama nii ressursside nappus kui sõda Ukrainas.
Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel kirjutab, et Venemaa majandust üleilmsest finants- ja väärtusahelast isoleerivad majandussanktsioonid põhjustavad paratamatult ebameeldivusi kõigile sanktsioone kehtestavatele riikidele, kuid nende mõju lääneriikidele on pigem lühiajaline, sest üleilmne majandus on kohanemisvõimeline.
Euroopa Liit keelas Euroopa ettevõtetel Venemaa Raudteedega igasuguse äri ajamise, mis tähendab, et ka raudteeveod Hiinast Euroopasse võivad minna suures osas pausile.
Sõda Ukrainas vajutab Eesti Energia tegevusele tõsise pitseri, sest vanemate elektrijaamade turbiinid ja varuosad toodetakse Venemaal, samuti on Narva karjääris palju tehnikat, mis on seotud Ukraina, Valgevene ja Venemaaga, rääkis riigifirma juht Hando Sutter.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul ei löö praegused Venemaale kehtestatud sanktsioonid Eesti majandust väga oluliselt. Palju tugevamalt saaks tema kinnitusel Eesti majandus pihta, kui piirama hakataks nata- ja gaasitarneid.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.