Artikkel
  • Kuula

    Raadiohommikus: majandusprognoosist kaardimängu ja raamatuteni

    Swedbanki peaökonomist Tõnu MertsinaFoto: Andras Kralla

    Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis vestleme Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsinaga, räägime Ukraina teemalisest kaardimängust ja raamatute maailmas valitsevatest trendidest.

    Swedbank ennustab värskes prognoosis, et tänavu Eesti majandus mitte ei kahane protsendi võrra, nagu pakub keskpank, vaid kasvab sõja kiuste 1,5 protsenti. Küsime Mertsina käest, mis tõotab 2022. aastal osutuda Eesti majanduse peamiseks probleemiks ning kui mures tasub olla arvatava euribori tõusu pärast.
    Äsja valmis Ukraina-teemaline kaardimäng, mille loojad ei võta töö eest mingi tasu, vaid kogu teenitav tulu läheb Ukraina abiks. Märtsis ilmus väljaanne “Ukraina ristsõnad”, mis tehti samuti oma kulul ning raha suunati toetuseks.
    Loome telefoniühenduse mõlema ettevõtmise taga oleva Nuti Grupi loovjuhi Tarmo Tuulega, kellega räägime nii nimetatud heategevusprojektidest kui sellest, mismoodi kaardi- ja lauamängude ning ristsõnade äri on viimased paar aastat elanud.
    Äripäeva ajakirjade vastutava väljaandja Rain Väädiga võtame jällegi jutuks raamatud. Ajendi rääkimiseks annab tõik, et Äripäeva raamatuklubi tähistab sünnipäeva. Uurime Väädilt lisaks muule, millised trendid raamatute maailmas valitsevad.
    Hommikuprogrammi teevad Karl-Eduard Salumäe ja Rivo Sarapik.
    Edasi jätkub Äripäeva raadio program nelja saatega:
    10:00-11:00 “Sisuturundussaade”. Tänavu kevadel lõpetab Cleveroni Akadeemia ehk ettevõtluskõrgkooli Mainor robootikatarkvara arenduse eriala esimene kursus. Saates räägime robootikaga seotud õppimisvõimalustest Eestis, Viljandis toimuva Cleveroni Akadeemia õppe ülesehitusest ning sellest, keda oodatakse sügisest õppima teisele kursusele. Avaldust saab esitada juba praegu ning vastu võetakse 20 õppijat.
    Saates on külas Mainori tarkvaraarenduse ja veebitehnoloogia erialajuht Inna Švartsman, saadet juhib Mai Kroonmäe.
    11:00-12:00 „Globaalne pilk“. Seekordses saates avame sõjapõgenike ja rände mõjusid Eesti ühiskonnale, kuid vaatame ka kaugemale. Miks tuleb näha põgenikes võimalust mitte koormat? Kuidas käib sõja eest Eestisse põgenenud inimese ühiskonda integreerimise protsess? Mil moel saavad ettevõtted mitmekeelses töökeskkonnas ära hoida konflikte? Kuidas on eelmistes rändekriisides talitanud Soome ja Rootsi ning mida võiksime neilt õppida?
    Teemadel arutlevad ja põgenikekriisiga kaasnevaid valearvamusi lükkavad ümber sisekaitseakadeemia rändevaldkonna lektor Eva-Maria Asari ja MTÜ Mondo rändeekspert Meelis Niine. Saadet juhib Äripäeva ajakirjanik Laura Saks.
    13:00-14:00 „Tehnoloogiakompass“. Räägime tehnika taaskasutamisest keskkonnahoiu eesmärgil. Arutleme, millised on trendid seadmete kasutamisel, ehk kui kaua telefone ja arvuteid kasutatakse ning kui populaarne on Eesti ettevõtjate seas seadmepargi rentimine.
    Mõtiskleme, kas rendimudelile üleminek on tehnoloogiasektoris ka laiem ja pöördumatu trend ning millised on teise ja kolmanda ringi seadmete eelised uute ees. Saatekülalised annavad praktilist nõu neile, kes soovivad oma vanad seadmed annetada sõjapõgenikele või lihtsalt anda teisele ringile.
    Külas on Riigi Kinnisvara IT-juht Viljar Komp ja Telia töökohalahenduste osakonna juht Reimo Lepp. Saadet juhib Gregor Alaküla.
    15:00 – 16:00 „Riskiraha“. Eestis tegutsevaid riskikapitaliettevõtteid tutvustava sarja seekordses osas on külas Thorgate Ventures üks asutaja Raido Pikkar. Thorgate´i eripäradeks on tavafondidest pikem investeerimisperiood, juhtimistasude puudumine ning tihe koostöö investeeringuid saavate idufirmadega. Nende portfelli kuuluvad näiteks digitaliseerimisega tegelevad idufirmad nagu Globalreader, Eziil, Remato, aga ka Seedcamp ja Xolo.
    Millistesse ettevõtetesse ja sektoritesse fond investeerib, kuidas ettevõtete väärtust kasvatavad, mis valemiga maandab investeerimisel ette tulevaid riske ja kuidas tunneb ära need asutajad ja ettevõtjad, kes ideed suureks kasvavad ning paljust muust, tuleb juttu saatest. Saatejuht on Rivo Sarapik.
    Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.
    Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.