Kui üldiselt on kohalikud ettevõtjad ukrainlasi hästi vastu võtnud, on tööinspektsioon leidnud ka juhtumeid, kus Ukrainast saabunud töötajaid on ähvardatud ja jäetud palgata.

- Ukraina sõja algusest on Eestisse saabunud üle 45 000 sõjapõgeniku.
- Foto: Andras Kralla
Tööinspektsioonini on jõudnud juhtum, kus Ukraina põgenikud tulid Eestisse töövahendajaga, kes pakkus neile tööd köögis, kus tööpäevad olid äärmiselt pikad ja füüsiliselt rasked. Põgenikud olid kurnatud, kuid tööandja ähvardas, et kui nad edasi ei tööta, saadab ta nad tagasi Ukrainasse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Igal aastal satub Eestis skeemimeistrite pärast kehva olukorda tuhandeid kolmandate riikide töötajaid, kuid päevavalgele jõuab neist juhtumitest vaid käputäis ja ka siis ei ole alati loota, et õiglus jalule seatakse. Umbes 1500 kolmandate riikide töötaja kohta pole ametivõimudel õrna aimugi, mis neist täpsemalt saanud on.
Eestisse restorani tööle tulnud naisterahvas rabab ühes kuus pea 400 tundi tööd teha. Ta hakib, peseb, keedab, küürib, praeb päevast päeva, 19 tundi järjest püstijalu. Lahkuda ta ei saa, sest tööandja seisab ukse ette ega lase naisel köögist väljuda.
Eesti ehitus- ja montaažitööde ettevõte Rivest on viimastel aastatel teinud olulise sammu edasi: kui varem tegelesid nad peamiselt montaazitöödega, on ettevõte nüüd laienenud ka peatöövõtjate hulka ning laiendanud tegevust Skandinaaviasse. Selle kasvuga kaasnes vajadus paindliku ja töökindla IT-tugiteenuse järele, mis toetaks mitme asukohaga meeskonda ja võimaldaks ettevõttel keskenduda oma põhitegevusele.