Viimase sammuna sundvõõrandas riik Võrumaal Eesti-Vene piiri ääres omanikult maatüki, et piiritaristut välja ehitada. Maaomanik ei olnud 5300eurose hinnaga nõus ja vaidles riigikohtuni välja, kuid kaotas.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?