Täna ja homme istuvad Brüsselis koos NATO kaitseministrid, et aidata Ukrainal vastu seista Venemaa alustatud vastupealetungile.

- Ukraina tulistab iga päevaga umbes 5000 mürsku. Venemaa vastab 20 000ga.
- Foto: Reuters/Scanpix
“Mul on vaja laskemoona, mitte küüti,” ütles Volodõmõr Zelenskõi sõja esimesel päeval teda riigist välja eskortida tahtnud ameeriklastele. Vähemasti nõnda kõneleb sõjafolkloor. Pea aasta hiljem pole küsimus selles, kas Ukrana presidendil on Kiievist sõitu tarvis, laskemoona mure aga on üha kriitilisem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa piiririigid ei usalda enam Saksamaad ning hangivad edaspidi relvi Ameerika Ühendriikidelt ja Lõuna-Korealt.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?