Globaalne briifing: Hiina majandus võib kokku variseda, Ukraina saab USA hävitajad

Artikkel

- Uudised
- Indrek Lepik
- 18. august 2023 kell 9:23
Kuula
Globaalne briifing: Hiina majandus võib kokku variseda, Ukraina saab USA hävitajad
Hiina kinnisvaramull ähvardab lõhkeda, kuid Peking ei näita märke, et asub sektorit iga hinna eest päästma.Foto: AFP/Scanpix
Hiinat ootab ees karm korrektsioon. Lisaks: Ukraina saab kauaoodatud hävitajad, Donald Trump võib minna trellide taha ja Moskvas toimuvad taas plahvatused.
Selle nädala suured lood tulevad valdavalt idast: nii Euroopa idaosast kui ka Ida-Aasiast. Kui ühel juhul on endiselt keskmes Ukraina sõja purustustööd, siis teistusugust lammutamist võib näha Hiinas, kus võlgadesse uppunud suurettevõtted pole saanud keskvalitsuselt sellist tuge nagu vanasti. Üha enam küsivad Hiina asjatundjad: kas suur juht Xi lasebki kogu asja põhja, et siis värskelt lehelt alustada?
USA lubab Ukrainale F-16 hävitajaid. USA kaitseametnikud on briifinud kohalikke ajakirjanikke uudisega, et Washington on lõpuks lubanud anda Ukrainale ülivajalikke hävituslennukeid. Ehkki sellele eelnesid lood, kuidas väljaõpe nende lennukitega edeneb üle kivide ja kändude, tähendab see, et uuel aastal saavad ukrainlased hävitajad kasutusse võtta. Praegusel vastupealetungil pole sellest uudisest paraku suurt abi.
Ukraina ei täida euroliidu tingimusi. Kiiev ei suuda oktoobriks täitsa kõiki seitset Euroopa Liidu liitumistingimust, teatas Ukraina valitsus. Nende soovituste seas on reformiplaanid, mis peaksid aitama viia Ukraina majanduse ja õigusruumi kooskõlla euroliidu omaga. Nende soovituste põhjal langetab Brüssel aasta lõpus otsuse, kas alustada Ukrainaga liitumiskõnelusi. Olgugi et kõik ei lähe valutult, ütleb Euroopa Liidu suursaadik Kiievis Matti Maasikas, et Ukraina liigub õigel kursil.
Moskvas kärgatas taas plahvatus. Moskva ekspokeskus sai ööl vastu tänast drooniga pihta. Plahvatus raputas aknaklaase Vene pealinna kõrghooneid täis ärikvartalis. Viimaste nädalatega on droonirünnakud Venemaa südame pihta regulaarseks nähtuseks muutunud.
Läti valitsus läks laiali. Peaminister Krišjānis Kariņš pani eile ameti maha, lõpetades sellega vähem kui aasta koos olnud koalitsiooni töö. Kariņši sõnul polnud valitsus võimeline tegema Lätile vajalikke reforme ning valitsuspartnerid ei olnud valmis ka koalitsiooni teiste partneritega laiendama. Uus valitsusjuhi kandidaat on juuraharidusega Evika Siliņa.
Hispaanias saab valitsus kokku. Sotsialistist peaminister Pedro Sánchez suudab ilmselt vältida uute valimiste toimumist, sest ta sai katalaanidega kokkuleppele uue valitsuse moodustamiseks. Nii vasak- kui ka paremblokil oli mõni hääl enamusest puudu, kuid sotsialistide diil separatistlike katalaanidega tuleb kõrge hinnaga. Parempoolsed ei lepi separatistidele amnestia andmisega, kuid vähemaga Belgias redutav Carles Puigdemont ilmselt ei nõustu.
FOOKUSES: Hiina ägisev majandus, kohtualune Donald Trump ja segase tulevikuga krüptovarad
Kas Xi laseb Hiina majanduse põhja?
Hiina majandusest tuleb neil päevil üksnes halbu uudiseid. Küll ei kasva eksport, küll ähvardab deflatsioon. Sel nädalal otsustas Peking, et ei avalda rohkem noorte töötuse määra, sest ega midagi head sealt niikuinii ei tule.
Pea pool Hiina suurtest kinnisvaraarendajast teatas sel nädalal kahjumist, millest järeldavad analüütikud, et kriis Hiina kinnisvaraturul üksnes süveneb. Ehkki Peking on teatanud mõnest väiksemast potentsiaalsest abipaketist, ei usu turg, et sellest piisab. Midagi mastaapset ei ole aga kompartei valmis ette võtma.
Hiina jälgija Bill Bishop spekuleerib, et võib-olla ei saa kompartei veel õieti aru, kui sügav kriis Hiina majanduses on. Või siis planeerib riigipea Xi Jinping mõtlematut: nii nagu aasta alguses avas ta sisuliselt üle öö Hiina majanduse, võib ta lasta nüüd teha turul lihtsalt omad korrektuurid. Elame, näeme.
Donald Trumpi ähvardavad trellid
USA ekspresidendile esitati sel nädalal süüdistus Georgia osariigis, kus ta on kohtu all valimiste mõjutamise katse eest. Seadusepügalates järge ajades on peamine süüdistus väljapressimise eest, mida muidu on kasutatud maffiabosside kinnipanemiseks.
Kurikuulsas lekkinud telefonikõnes nõudis Trump 2020. aasta valimiste ajal, et Georgia osariigisekretär Brad Raffensperger “leiaks” talle 11 780 häält, et osariik Joe Bideni ees võita.
Süüdimõistmise korral ähvardab Trumpi vähemalt viieaastane vabadusekaotus, kuid see pole tal kaugeltki ainus kohtuasi. Tal on pooleli veel kohtuasi New Yorgis ja veel kaks föderaalkaasust.
Kõik see aga ilmselt presidendivalimisi ei mõjuta, kuivõrd lähema aasta jooksul lõpliku kohtuotsuseni üksi asi tõenäoliselt ei jõua. Arvamusküsitluste järgi on Trump pea sama populaarne kui Biden.
Krüpto ebamäärane tulevik
Bitcoini hind on kukkunud viimase nädalaga pea 10 protsenti, kuivõrd krüptovarade tulevik on USAs väga lahtine. Väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) võitleb krüptobörside vastu, mis veavad SECi juhi Gary Gensleri sõnul ebaseaduslikke väärtpaberibörse.
USA Kongressis ringleb paar seaduseelnõu, mis peaksid seda pilti justkui selgemaks tegema, kuid Gensler ütleb, et seda pole vaja – olemasolev väärtpaberite regulatsioon on piisav ning krüptoettevõtted ei taha seda lihtsalt järgida.
Ei Coinbase’i ega Binance’i jaoks, mis on USA populaarseimad krüptobörsid, ei paista tulevik ülemäära roosiline. Kas SEC tahab aga sektorit lõpuni kägistada, pole ka selge.
Mida toob tulevik?
Xi Jinping Lõuna-Aafrikas. Hiina riigipea on tuleva nädala alguses Lõuna-Aafrika Vabariigis, et kohtuda BRICSi-nimelise ühenduse liikmesriikide juhtidega. Vladimir Putin osaleb kohtumisel videosilla kaudu, sest Johannesburgis kohapeal peaksid võimud ta vahistama. Pooldajate sõnul koondab BRICS maailma uut keset, kriitikute sõnul on see aga üksnes Hiina käepikendus, millel puudub sisulisine majanduslik kaal.
Alexander Stubb kandideerib presidendiks. Soome endine pea-, välis- ja rahandusminister Alexander Stubb püüab järgmise aasta alguses põhjanaabrite riigipeaks. Koonderakonna kandidaadina seisab ta vastamisi endise välisministri Pekka Haavisto, Soome keskpanga juhi Olli Rehni ja mitme teise kandidaadiga. Valimiste esimene ring toimub jaanuari lõpus, misjärel otsustavad soomlased kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel 11. veebruaril.
Briti-Hispaania vastasseis. Pühapäeval selgub naiste jalgpalli maailmameister. Ülimenukaks kujunenud turniiril tõstavad karika kas britid või hispaanlased. Ajal, mil meeste mängu varjutavad räpane naftaraha ja kõikvõimalikud ahistamisskandaalid, on tõusnud naiste jalgpall fookusesse ka meeste seas. Naiste jalgpallile ennustatakse nii pealtvaatajahuvis kui ka mängu liikuvas rahas eksponentsiaalset kasvu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum