Artikkel
  • Kuula

    Globaalne briifing: Must meri on üha plahvatusohtlikum

    Ukraina meredroonid said taas pihta Vene sõjalaevale. Tabamuse sai ka venelaste naftatanker.Foto: AP/Scanpix

    Ukraina sõjas avati uus peatükk. Lisaks: plahvatused Moskvas ja pinged Poola-Valgevene piiril, Itaalia äpardunud pangamaks ning Hiina vähikäigul ekspordimajandus.

    See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.
    Rinne Ukrainas ei pruugi ülemäära liikuda, kuid olukord Mustal merel on läinud veelgi kuumemaks. Pärast viljaleppe lõppu on kogu sealne laevaliiklus potentsiaalne sihtmärk. Kui Venemaa ähvardas, et igat ukrainlaste viljalaeva võetakse militaarobjektina, siis samaga vastas ka Ukraina. Paar pauku ning üles jõnksatasid nii vilja kui ka kütuste hind. Ent sellest lähemalt allpool.
    Pinged Poola ja Valgevene piiril süvenevad. Poola teatas, et kahekordistab piiril olevate sõdurite arvu, mis tähendab, et peagi on piirivalvel abiks juba kaks tuhat relvastatud meest. See on reaktsioon Valgevene armee õppustele Suwałki koridori ääres, mis on kitsas avaus, mis ühendab Baltimaid Poolaga. Varssavi sõnul õhutab Minsk ka ebaseaduslikku migratsiooni. 2021. aasta sügisel saatis Valgevene piirile tuhandeid Iraagi põgenikke, tekitades nõnda nii humanitaarse kui ka diplomaatilise kriisi.
    Moskvas aina plahvatab. Üha enam viib Ukraina sõjategevust Venemaa pinnale. Aina rohkem ründavad ukrainlased pealinna droonidega, kuid kolmapäeval raputas Moskvat ülisuur plahvatus äärelinnas, kui suure kõmaka ja suitsusambaga hävis Venemaa üks peamiseid militaaroptika tootmise tehaseid. Kas ka see oli ukrainlaste kätetöö, pole esialgu lõpuni selge, sest ühe hüpoteesi järgi on hakanud võlgu jäänud tehased droonirünnakute varjus end hoopis ise õhku laskma.
    Itaalia valitsus tulistas pangamaksuga jalga. Giorgia Meloni juhitud parempopulistlik valitsus otsustas osana kobareelnõust kehtestada pankade “liigkasumile” lisamaksu. Rooma pidi end aga kiirelt korrigeerima, kui börsidel pangaaktsiad sügavalt punasesse kukkusid. Chianti klaaside taga tehtud otsus lõiganuks kasumitelt veel 40 protsenti, kuid nüüd on peaminister ja partnerid ilmselt sunnitud plaanist loobuma. Meloni, kes peab septembris riigieelarve kokku saama, on lubanud peredele maksulangetusi, ent peab leidma nüüd katteallikaid mujalt.
    Hiina eksport kukkus kokku. Hiina eksport kukkus juulis kolinal kokku, näidates 14,5protsendilist langust. Ka import kukkus sügavalt – 12,4 protsenti. Lisaks on viimaste näitajate järgi Hiinas deflatsioon. Kehvad tulemused peegeldavad kriisi Pekingis, mis pole suutnud aasta alguses järsult avatud majandust korralikult käima saada. Hiinat kollitab nii mullistunud kinnisvarasektor kui ka jahenenud aktiivsus Läänes. Viimase kvartaliga kasvas Hiina majandus kõigest 0,8 protsenti.
    Juuli oli ajaloo kõige kuumem kuu. Nõnda teatas Euroopa kliimamuutuse agentuur C3S. Viimane rekord pärines aastast 2019, kuid võrreldes sellega oli keskmine temperatuur tänavu kolmandiku kraadi võrra kuumem: 16,95 kraadi. Karm ilm jõudis sel nädalal ka Läänemere äärde, kui tormid ja üleujutused rappisid nii Põhjamaid kui ka Balti riike.
    Nigeris on seis jätkuvalt segane. Lääne-Aafrika majandusühendus ECOWAS lubas möödunud nädalal, et taastab Nigeris kukutatud valitsuse kas või relva jõul, kuid sel nädalal pole hunta vastu keegi astunud. Lääneriigid evakueerivad riigist oma inimesi ning olukord rahunemise märke ei näita.

    FOOKUSES: Kesk-Aasia kaubateed, kuum sõda Mustal merel ja odavate asjade lõpp

    Kesk-Aasiast on saanud smugeldamiskeskus

    Euroopa eksport Kesk-Aasiasse on viimase pooleteise aasta jooksul järsult kasvanud. Kusjuures kaubaartiklid kipuvad olema just need, mida on tarvis Venemaal.

    Alates sõja algusest on kasvanud eksport nii väiksematest majandustest, nagu Eesti või Tšehhi, kui ka suurtest, nagu Poola või Saksamaa. Ekspordi kasv on mitusada protsenti, kohati lausa mitu tuhat. Küll müüakse Kasahstani, Kõrgõzstani ja mujale mootorsõidukeid, küll elektriseadmeid. Eestist on näidanud kõige suuremat kasvu kaubad, mida on tarvis Vene sõjamasinal.

    Raadio Vaba Euroopa uurimuse järgi jõuab märkimisväärne osa neist kaupadest Venemaale, läbides Kesk-Aasiat üksnes fiktiivselt. Ehkki Baltimaade ja Poola ettepanekul on nüüd nn kahesuguse kasutusega kaupade transiit Venemaa kaudu keelatud, kohaneb maailmamajandus sõjatakistustega sellest hoolimata.

    Peamine lahendus kõigile skeemidele paistab olevat endine: Venemaalt tuleb võtta võimalus teenida dollareid-eurosid ehk Uurali naftale kehtestatud hinnalagi peab tulema veelgi alla. Nõnda ütleb lisaks Eesti välisministeeriumile ka maailma finantsettevõtteid koondava ühenduse IIF peaökonomist Robin Brooks.

    Must meri on üha plahvatusohtlikum

    Pärast juulis raugenud Musta mere viljalepet on sõjategevus laienenud üha enam ka sügavatesse vetesse. Pärast seda, kui Venemaa teatas, et nüüd võetakse igat Ukraina viljalaeva kui võimalikku militaarobjekti, ütles Kiiev, et vastab siis samaga.

    Läinud nädalavahetusel ründas Ukraina Vene sõjalaeva Novorossiiski sadamas ja naftatankerit Kertši väinas. Eelmainitud sadamast liigub märkimisväärne osa Vene eksportnaftast ning lisaks jõuab sealt laia maailma ka torujuhtme kaudu sadamasse kogunev Kasahstani nafta.

    Naftatanker Sig, mis on varem varustanud Vene vägesid Süürias ning liikus nüüd Krimmi poolsaarele, sai tabamuse mootori pihta. Seega naftat merre ei voolanud, kuid laev sai viga ja sõnum edastatud.

    Esialgu on naftaeksport Musta mere kaudu jätkunud, ent selle rünnakuga on sõjatanner järsult laienenud. Mõju maailma naftaturule on märkimisväärne: niigi tõusujoones hind jõnksas rünnaku järel veelgi järsemalt üles.

    Odavad asjad saavad otsa

    Wall Street Journal hoiatab, et Aasia noored ei taha enam tehastes töötada, mistõttu võib olla odavate tarbekaupade aeg peagi otsas. Hiina, Vietnami ja teiste piirkonna riikide uus põlvkond ei ole valmis enam oma vanemate kombel rasketes tingimustes rügama. Ettevõtted on pidanud tõstma palku ja leidma muud sorti motivatsioonipakette, kuid trend on ilmselt pöördumatu.

    Sajandivahetuse eel hoo sisse saanud Hiina ja Kagu-Aasia tehased on andnud viimastel aastakümnetel Läänele piiramatus koguses odavaid rõivaid ja elektroonikat, kuid mida kallimaks muutub tööjõud, seda kiiremini katkeb seni toiminud äriloogika.

    Hiinas on noorte töötus üle 20 protsendi, kuid tehastes valitseb tööjõukriis. Viimase kümnendiga on palgad niigi duubeldunud, kuid seegi pole suutnud hoida sektori atraktiivsust tööandjana.

    Olgugi et odavama tööjõuga riike on mujalgi – näiteks Lõuna-Aasias ja Aafrikas –, puudub seal sisse töötatud ja ülesehitatud taristu, mistõttu võivad seni üksnes odavamaks läinud tarbekaubad muutuda peagi hoopis kallimaks.

    Mida toob tulevik?

    Tõetund Varssavis. Poola valitsus teatas sel nädalal, et üldvalimised toimuvad 15. oktoobril. Vastasseis valitsust juhtiva Õiguse ja Õigluse partei ning peamise opositsioonierakonna Tsiviilplatvorm vahel on üksnes süvenenud. Arvamusküsitlused näitavad võimukoalitsioonile edu, kuid opositsioon on viimasel ajal vaikselt tõusnud. Läänepoolsemate vaatlejate sõnul on kaalul ei vähemat kui Poola õigusriigi tulevik. Neis küsimustes jätkub endiselt ka Varssavi vastasseis Brüsseliga.
    Tel Aviv tõstab taas pead. Iisraelis toimuvad ka sel nädalavahetusel ulatuslikud meeleavaldused peaminister Benjamin Netanyahu justiitsreformi vastu, mis ähvardab allutada kohtuvõimu valitsuse diktaadile. Reformikava on saatnud nii meeleavaldused kui ka ulatuslikud streigid, ent seni pole valitsusjuht “Bibi” oma plaanist loobunud.

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Vaata, kes käisid tänavu Äriplaanil Suur galerii!
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Raadiosaated
Muusikatööstur hakkab Eestisse prominentseid turiste meelitama
Muusikatööstur Jüri Makarov rajas Otepääl Kivitalu turismitalusse helistuudio, kuhu plaanib meelitada muusikuid ja produtsente maailma eri paigust ning võitis sellega Eesti parima turismitoote tiitili.
Muusikatööstur Jüri Makarov rajas Otepääl Kivitalu turismitalusse helistuudio, kuhu plaanib meelitada muusikuid ja produtsente maailma eri paigust ning võitis sellega Eesti parima turismitoote tiitili.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tõnu Mertsina: nii pikka tootlikkuse langust ei ole Eestis vähemalt 20 aastat olnud
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Eesti ettevõtete hinnang oma konkurentsivõimele nii sise- kui ka välisturul on langenud selle sajandi madalaimale tasemele. Halvenenud konkurentsivõime võib pidurdada majanduskasvu taastumist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Tallinna Vesi tõstab kodudele hinda kolmandiku jagu
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Tallinnas ja Sauel tõuseb uuel aastal veeteenuse hind eraklientidel 30% ja äriklientidel pea 6% juhul, kui konkurentsiamet Tallinna Vee taotluse heaks kiidab.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Igasügisesel suurel kinnisvarainvestorite kokkutulekul "Kinnisvaraseminar 2023" tõdesid arendajad ja tuntud kinnisvaragurud, et see, mis praegu toimub kinnisvaraturul, on järgmisel aastal möödanik. Põhi on käes just praegu!
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Toiduauto ärimees suve halvimast festivalist: tegime 70 eurot kassat
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
Esimese suve toiduauto ärimehena tegutsenud Myrakas rääkis saates „Äri Eestimaal“, et suvi läks ettevõttel hästi ning entusiasm on tal endiselt alles. Siiski leidus positiivsete kogemuste kõrval ka tõrvatilk meepotis, kui ta meenutas suve kõige õnnetumaks väljasõiduks kujunenud pannkoogifestivali. „See on meie jaoks halva festivali etalon,“ rääkis Myrakas.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Maru Metalli juht kardab, et sektoris läheb raskemaks
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
ASi Maru Metall juhatuse esimehe Heiti Zukovitsi hinnangul läheb ehitusmaterjalitootjatel tulevikus olukord raskemaks, selgus saates “Äripäeva TOP”. See-eest on ASi Toode peadirektor Aivo Rosenberg positiivsemalt meelestatud.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Marcus Keller: pool Eesti taastuvenergiast on illusioon "See, mis praegu ühiskonnas toimub, on haletsusväärne jalgade lohistamine"
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Isegi, kui me ohverdame eneseväärikuse ning külmetame talvel tõukerattaga ummikus, oleme saavutanud ainult indiviidi hävitamise ja vaba tahte lõhkumise, kui me toodame taastuvenergia sildi all süsihappegaasi edasi, kirjutab majandusteemalise blogi Eksponent.ee toimetaja Marcus Keller.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
CUPRA avas ainulaadse garaaži uksed
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
Tallinnas Sõpruse puiesteel avas uksed CUPRA Garage, mille sarnast ei ole terves Eestis ega ka lähipiirkonnas. Tegemist on uudse kontseptsiooniga CUPRA kui automargi tutvustamisel oma klientidele.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõlvarti võit. „Usun, et saime tugevamaks!“
Soome suurtööstur: ma ei mõistnud varem, millised argpüksid venelased on Kiidab Kaja Kallase rahvusvahelist tegevust
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Venemaa suurendab oluliselt 2024. aasta kaitsekulutusi
Venemaa kavatseb 2024. aastal oluliselt suurendada kaitsekulutusi ja salajastele projektidele minevat raha, vahendab Bloomberg.
Venemaa kavatseb 2024. aastal oluliselt suurendada kaitsekulutusi ja salajastele projektidele minevat raha, vahendab Bloomberg.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Saarlased said hiidlaste promomise eest turundusauhinna
Sel aastal hakkasid saarlased oma turundusajakirjaga Mo Saaremaa propageerima nii sise- kui ka välisturistile saarte elustiili laiemalt ning sellega võitsid nad Aasta Turismiteo konkursil aasta turundusteo auhinna.
Sel aastal hakkasid saarlased oma turundusajakirjaga Mo Saaremaa propageerima nii sise- kui ka välisturistile saarte elustiili laiemalt ning sellega võitsid nad Aasta Turismiteo konkursil aasta turundusteo auhinna.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Järgmise aasta eelarves varitseb üle miljardi miinust
Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.
Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.