• OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,89
  • OMX Baltic−0,02269,85
  • OMX Riga0,27922,42
  • OMX Tallinn−0,081 754,52
  • OMX Vilnius0,42992,36
  • S&P 5000,555 615,35
  • DOW 300,6240 000,9
  • Nasdaq 0,6318 398,45
  • FTSE 1000,368 252,91
  • Nikkei 225−2,4541 190,68
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,89
  • 04.08.23, 16:11

Globaalne briifing: Jaapani keskpank ähvardab lasta Lääne turud põhja

Jaapani keskpanga otsus võib tõmmata aktsiaturgudelt likviidsuse ja seega riskantsematelt varadelt tootluse. Lisaks: rünnakud Ukraina sadamatele ja rahuläbirääkimised Saudi Araabias, riigipööre ja uraanimured Nigeris ning rassismiskandaalid Soomes.
Jaapani keskpanga juht Kazuo Ueda šokeeris turge, kui teatas, et ka Tokyo asub rahapoliitikat karmistama.
  • Jaapani keskpanga juht Kazuo Ueda šokeeris turge, kui teatas, et ka Tokyo asub rahapoliitikat karmistama.
  • Foto: AFP/Scanpix
See siin on Äripäeva uus igareedene briifing, mille eesmärk on anda ülevaade nädala kõige olulisematest välisteemadest. Suurema tähelepanu all on sealjuures kolm lugu, mille mõju ulatub märksa kaugemale kui lõppev nädal.
August on aeg, mil kogu Vana Euroopa puhkab. Sõda Ukrainas sellest aga mõistagi ei rauge, mistõttu vallutasid rindeteated ka selle nädala uudisvoo. Kuid sõja taustal podiseb nii mõnigi suur globaalne lugu, mis võib näidata tõsisemalt hambaid juba lähinädalatel.
Venemaa jätkas rünnakuid Ukraina sadamate pihta. Pärast viljaleppest lahkumist on raketituli tabanud nii suurimat sadamat Odessas kui ka mitut väiksemat Doonau jõel. Kiievi sõnul on Kremli eesmärk üksainus ja küüniline: tekitada Aafrikas näljahäda. Rünnakute järel on hakanud teravilja hind maailmaturul taas tõusma.
Viljaleppe taustal mädaneb tüliõun Poola ja Ukraina vahel. Poolas on sügisel üldvalimised, kus annavad suuresti tooni põllumeeste mured. Need põllumehed ei taha näha Ukraina vilja üle Poola piiri liikumas. Poola presidendi kantseleisse kuuluv Marcin Przydacz valas sel nädalal veel õli tulle, kui nõudis Kiievilt tänulikkust Varssavi senise panuse eest. Kommentaarile järgnesid mõlemapoolsed saadikute väljakutsumised, ehkki vaatlejate sõnul krutib pinget ka Venemaa, mis tahab näha Poolat-Ukrainat omavahel tülitsemas.
Poolal on muresid Valgevenega. Teisipäeval rikkusid Valgevene helikopterid Poola piiri. Varssavi sõnul oli rikkumine tahtlik, sest kopterid lendasid väga madalalt, et vältida radaripilti sattumist. Poola valitsuse sõnul viiakse piirile Valgevenega rohkem vägesid. Pingeid on juba tõstnud asjaolu, et Valgevenes paikneb mitu tuhat Wagneri palgasõdurit.
Puhkav Euroopa otsib uut juhti. Ehkki Brüsseli koridorides ulub praegu üksnes tuul, on Euroopa pealinnas suur küsimus: kellest saab tuleval aastal Euroopa Komisjoni uus president? Sakslanna Ursula von der Leyen pole siiani kinnitanud oma kavatsust jätkata, sest väidetavalt jahib ta hoopis NATO peasekretäri kohta. Oma vagu ajab siseturuvolinik, prantslane Thierry Breton, kes seisab Euroopa praeguse protektsionistliku tööstuspoliitika eest. Jätkuv ebamäärasus tähendab, et juba praegu jookseb komisjon enda poliitilist tulevikku kindlustavatest volinikest tühjaks.
Donald Trump pole kaugeltki mängust väljas. USA endisele riigipeale esitati sel nädalal mitu süüdistust, millest karmimad hõlmavad tema rolli 6. jaanuari ülestõusus, mis sõltuvalt perspektiivist oli kas riigipöörde katse või lihtsalt veidi üle käte läinud meeleavaldus. Kohtupidamine ekspresidendi üle on pretsedenditu, kuid see pole seni Trumpi populaarsust mõjutanud. Endiselt on ta rahva silmis vabariiklaste esikandidaat ning vähemalt mõne arvamusküsitluse järgi ka järgmise aasta sügisel vähemalt sama suurte võiduvõimalustega kui ametis olev president Joe Biden.
Rassismiskandaal Soomes jätkub. Soome valitsust kollitavad rassismiskandaalid, mis on jätnud seni sügavaima jälje peaministriparteile. Petteri Orpo Koonderakond kaotas kuuga üle kahe protsendi toetust, sest koalitsioonipartnerite Põlissoomlaste ministrite Riikka Purra ja Wille Rydmani minevikust on ujunud välja rassistlikud blogipostitused-sõnumid. Põlissoomlane Vilhelm Junnila jäi samal põhjusel juba juunis oma ametist ilma.
FOOKUSES: Jaapani jeen, Nigeri uraan ja Ukraina rahu
Jaapani jeen ähvardab maailma aktsiaturge
Kauge Jaapan, mis on juba mitukümmend aastat eksperimenteerinud ülimadalate intressimääradega, ähvardab nüüd kogu maailma. Nimelt teatas sealne keskpank möödunud reedel, et laseb kümneaastasel riigivõlakirjal minna kallimaks kui senine 0,5 protsenti. Ehkki arvud on pealtnäha tühised, kollitab nende tagant suur oht.
“Lahke monetaarpoliitika tähendab madalaid, olematuid või isegi negatiivseid intresse. Kui kuskil on aga madalad või suisa olematud intressid, siis tekib igasugustel finantsturgude suslikutel igati arusaadav kiusatus laenata olematu intressiga valuutat (jeeni) ning keerata see selliseks valuutaks, millelt teenitav intress on kõrgem,” selgitab Redgate Wealthi investeeringute valdkonnajuht Peeter Koppel.
Selline on siis taust. Kus aga on oht?
“Nüüd, kui intressid tõusevad, muutub selline tegevus vähem kasumlikuks, sest laenuressurss jeenis läheb kallimaks. Samuti võib valuutakursside omavaheline liikumine olla seni odava(ma) jeeni laenuressursiga opereerinud n-ö suslikule ebasoodne – jeeni kurss teiste valuutade suhtes võib tõusta. Kokkuvõttes võivad kõrgemad jeeni intressid vähendada süsteemis ringlevat likviidsust ning mõjutada seega kas vähem või rohkem riskantsete varade hindu,” ütleb Koppel.
Teisisõnu, näiteks selline uljas investor nagu SoftBank peab selle uudise valguses võib-olla oma rahapaigutusi ümber vaatama. Kõige suuremad karud hoiatavad otsesõnu: Lääne turge tabab Tokyo otsuste järel õige korralik korrektsioon.
Lääne-Aafrika ebastabiilsusel on sügavad mõjud
Maarjamaalt kaugena paistev Niger on üha sügavamas kriisis. Kui veel mõne nädala eest seisis president Mohamed Bazoum pealinn Niameys koos Prantsuse välisministriga, siis nüüd on ta riigipöörde läbi viinud hunta pantvang.
Nagu mujalgi piirkonnas – Burkina Fasos ja Malis – on toimunud riigipööre Wagneri abiga. Vene palgasõduritel on piirkonnas oluline roll ning just nemad on tõrjunud välja seni korda loonud Prantsuse väed. Pariisi jaoks pole aga tegu üksnes endise asumaaga, vaid sealt pärineb ka suur osa Prantsuse tuumatööstuse jaoks vajalikust uraanist.
Lääne-Aafrika riike ühendav liit ECOWAS on ähvardanud Nigeri huntat, et on valmis relva jõuga Bazoumi võimu taastama. Täna lahkusid liidu läbirääkijad Nigerist tulemusteta. Pühapäeval kukub ECOWASi antud ähvarduse tähtaeg.
Saudi Araabias arutatakse Ukraina tulevikku
Sel nädalavahetusel toimuvad Saudi Araabia kommertspealinnas Jeddah’s läbirääkimised, millel osalevad esindajad pea 40 riigist. Kohal on riike niinimetatud globaalsest lõunast ehk külma sõja määratluse järgi kolmandast maailmast, kes on saanud katkenud viljatarnetest kõige valusamini pihta.
Kas kohtumisel osaleb ka Hiina, on seni lahtine. Kindlasti ei osale Venemaa. Ukraina jahib Jeddah’s aga India, Brasiilia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi toetust, kes on kõik oma mandril juhtriigid sõja suhtes meelsuse kujundamisel.
Kiiev esitleb seal taaskord ka kümnepunktilist rahuettepanekut, mille järgi tuleb taastada Ukraina territoriaalne terviklikkus, täielikult välja saata Vene väed, vabastada kõik sõjavangid ning tagada toidu-, energia- ja tuumajulgeolek.
Volodõmõr Zelenskõi osales maikuus Saudi Araabias toimunud Araabia Liiga tippkohtumisel ning seal sai ta kroonprints Mohammad bin Salmanilt lubaduse, mille järgi on saudid valmis rahu venelastega vahendama.
USAd esindab läbirääkimistel mõjukas Jake Sullivan, kes president Bideni administratsiooni julgeolekunõunikuna on peamine Washingtoni Ukraina-poliitika kujundaja.

Mida toovad lähipäevad?

Pühapäeval kohtuvad Varssavis Valgevene opositsioonijuhid. Svjatlana Tsihhanovskaja juhtimisel arutavad dissidendid, mis saab nende poliitikast ja riigist edasi. 9. augustil ehk kolmapäeval möödub kolm aastat presidendivalimistest, mille Lääne sõnul võitis Tsihhanovskaja. Toona järgnes opositsiooni meeleavaldustele ülikarm mahasurumine ja tagakiusamine, mistõttu pages ka Tsihhanovskaja riigist. Tema abikaasa istub endiselt trellide taga.
Mitte ainult “Oppenheimer”. Pühapäeval mälestatakse Hiroshimas USA tuumarünnaku 78. aastapäeva, kolmapäeval tehakse sama Nagasakis. Režissöör Christopher Nolani kassahiti “Oppenheimer” tõttu on tuumatemaatika taas kogu läänemaailma aktiivmälus. Mõlema pommi hävitav mõju on mõistagi selge ka ukrainlastele, keda on viimase pooleteise aasta jooksul korduvalt tuumalöögiga ähvardatud.

Seotud lood

Uudised
  • 02.08.23, 12:36
Venemaa mängib tulega: raketituli tabas uuesti NATO piiri
Venemaa on rünnanud kaht Ukraina jõesadamat, mis asuvad piiril NATOsse kuuluva Rumeeniaga.
Uudised
  • 29.07.23, 17:22
Poola näeb pingeid Suwalki koridori lähedal
Sadakond Wagneri grupeeringu võitlejat on liikunud Valgevene linna Grodno juurde Poola piiri lähistel, vahendas Reuters Poola peaministri sõnu.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.07.24, 11:20
Põlvkondade vahetust tuleks hakata varakult planeerima
Kui oled midagi suure hoole ja armastusega üles ehitanud, on loomulik, et soovid tagada ka selle püsimise. Olgu tegemist ettevõtte või perekonna varade edasiandmise planeerimisega, siis LHV privaatpanganduses ollakse oma klientidele toeks, et korraldada põlvkonnavahetus sujuvalt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele