Äriregistris on jäänud probleemide küüsi ligikaudu 90 000 juriidilist keha, kelle puhul tuleb nüüd otsustada, kas neile saadetakse hoiatus kustutamise või trahvimise kohta. Esimese valiku tegi masin ja tulemus oli kiire, märkis justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.

- Äriregistrisse on jäänud suur hulk kasutuseta ettevõtteid, mis on justkui romud, milleta saaks ettevõtluskeskkonna muuta puhtamaks, märkis justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep.
- Foto: Reuters/Scanpix
Viljar Peep selgitas Äripäeva raadio saates "Kuum tool", et teatud tingimustel ei lähe ettevõte kohe kustutamisele ning mõningatel juhtudel saab kustutatud firma taas nii-öelda ellu äratada.
"Meie ettevõtlusmaastikul on paradigmamuutus," märkis asekantsler.
Järgneb väljavõte intervjuust Viljar Peebuga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kui ettevõte on tegelikult tegevuse lõpetanud, siis ei seisne ju probleem selles, kui selle kohta ei esitata majandusaruandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Võlausaldajatel tasub olla väga tähelepanelik
90 000 esitamata aastaaruannet, tegevuseta ettevõtete arv ületab tegutsevate oma, krooniliselt keeruline ettevõtete likvideerimine – justiitsminister Kalle Laanet lubab majanduskeskkonnas seda olukorda pisut tuulutada.
Justiitsiministeeriumi otsus avada äriregistri andmestik otsingumootoritele kahjustab inimeste eraelu puutumatust, on justiitsministeeriumi valitsemisalasse kuuluv andmekaitse inspektsioon kindel. Erakätes infoportaale on sel juhul tavaliselt tabanud inspektsiooni ettekirjutus.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?