Maksuamet karmistab meetmeid: ehitajad said hulga kohustusi juurde
1. oktoobrist alates tuleb ehitusettevõtetel registreerida maksuametis suuremad ehitusobjektid, töövõtuahelad ning objektile lubatud töötajad. Kiipkaartidega tuleb hakata mõõtma töötajate ehitusplatsil viibitud aega.
Ehitajad tohivad edaspidi objektidele siseneda ainult kiipkaartidega.
Foto: Andras Kralla
„Ehitusplatsil tohivad tegutseda ainult nõuetekohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu. Kuna sektoris on ümbrikupalga ja käibemaksupettuse osakaal suur, siis kannatavad aga need ettevõtjad, kes on ausad ja tasuvad kohustuslikke makse,“ selgitas maksu- ja tolliameti (MTA) projektijuht Siim Tamm.
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille jõustumisel pandaks peatöövõtjatele kohustusi ja kulusid juurde. Kuigi ettevõtjad ei mõista eelnõu täielikult hukka, leitakse mõnel juhul, et ehitaja õlule lükatakse maksuametniku ülesanded.
Rahandusministeerium teatas, et saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega hakatakse töötajaid ehitusplatsidel registreerima, seaduseelnõu eesmärk on tagada ehitussektoris ausam konkurents ja vähendada maksupettuste võimalusi.
Suurematel ehitusobjektidel tuleb paari aasta pärast esitada andmeid töötajate ehitusplatsil viibitud aja kohta, peamine kohustus lasub peatöövõtjatel.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?