Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis eelmisel aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5 protsenti väiksem kui tunamullu.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?