Riigikogu kinnitas riigifirmadest lisadividendide võtmise ning ministeeriumite kärpemeetmed, millega vähendati tänavust eelarve puudujääki 173 miljoni euro võrra.

- Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on lisaeelarve eeltöö tuleva aasta eelarve kokkuleppimise eel, kus tuleb veel rohkem kokkuhoiukohti leida.
- Foto: Andras Kralla
Rahandusminister Mart Võrklaeva esitletud lisaeelarve võttis arvesse kevadist majandusprognoosi, mille järgi tänavune majandusseis on sügisel oodatust kehvem, mistõttu on oodata ka vähem maksulaekumisi. „Kui riigile laekub vähem tulusid, peame ka kuludega täiendavalt püksirihma pingutama,“ ütles ta riigikogule.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänavune majanduslangus tuleb pisut väiksem ja tuleva aasta majanduskasv pisut järsem, kui veel kolme kuu eest võis oodata, selgub keskpanga majandusprognoosist. Sellel on üks aga.
Riigieelarves kanti mullusest tänavusse üle 750 miljonit eurot, rahandusministri sõnul on eelarvereeglid pisut käest ära läinud.
Negatiivne lisaeelarve pole kellelegi meeldiv, ent kui retoorikas vint üle keerata, jääb mulje, et avalikus sektoris pole mistahes kokkuhoid mõeldav, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eriti just praegusel ajal ei tohiks kaitsevaldkonnas ühtegi padrunit niisama õhku tulistada. Ka paukpadrunit mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.