Tallinna eelarve fookuses on haridus ja liiklus. Lisaks: lastele hommikupuder ja tasuta loomaaeda

Tallinna linn teatas sel nädalal kesklinnas Hobujaama tänava kinnistute detailplaneeringu algatamisest pärast varasema detailplaneeringu 15 aastaks seisma jäämist, kuid alal krunte omav ettevõtja ei julge endiselt plaane teha.

Enam kui 8 miljoni euro suuruse alghinnaga uut omanikku otsiv endise Tallinna Vangla krunt on pealinna kinnisvaraarendajate ihaldusobjekt, kuid sel on ka mõned agad, mis panevad ettevõtjaid järele mõtlema.

“Me asume nagu getos. Siin ei ole midagi ilustada.” Nõnda ütleb ettevõtja, kelle äri asub Tallinnas Pärnu maanteel. See sama tänav pealinnas on olnud aastaid justkui vaeslapse kingades, kus ärid vahetuvad tihti, ning põhjus sellele kõigele on tegelikult üsna lihtne, aga samas ka keeruline.

Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere sõnul tuleb linna tegutsemine lumetõrjel korralikult läbi vaadata, sest kahtlusi tekitab mitmekümnemiljoniste hangete korraldamine suunatult ühele pakkujale.

Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?