Riigikogu muutis valimisõiguse piiramiseks põhiseadust
Riigikogu võttis täna vastu Eesti põhiseadust muutva seaduse, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike valimisõigus ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Kõigepealt toetas riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kiireloomulisena. Põhiseaduse kiireloomulist muutmist toetas 92 ja selle vastu hääletas 7 riigikogu liiget.
Koalitsioonis käriseb, lahkhelisid tekitab valimisõiguse äravõtmise protsess, seisma jäänud seaduseelnõud ning regionaalministri omadus jääda pidevalt meedia hambusse.
Põhiseaduse kiirkorras muutumise eelnõus valimisõiguse piiramiseks on sõnastuslikke küsitavusi, kuid poolele teele ehk jutu veeretamise tasandile jäämine näitaks otsustajate nõrkust, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder.
Eelmistel riigikogu valimistel suure häälesaagi kogunud Mihhail Stalnuhhini ja erakonna Koos vedaja Aivo Petersoni poolt hääletasid Eesti kodanikud, mistõttu ei usu kohalik ajakirjanik, et Vene kodanikelt valimisõiguse võtmine järgmiseid valimistulemusi muudab.
Tänapäeva noortele seatakse tihtilugu kõrged ootused – tuleb olla kiire õppija, kohanemisvõimeline ning tark ajakasutaja. Kui sellele lisada siht saavutada edu nii õpingutes kui ka tippspordis, tekib valem, mida vähesed suudavad tasakaalustada. Just seda kombinatsiooni nimetatakse kaheseks karjääriks, mis on tänapäeva üheks arengusuunaks noorsportlaste karjääri kujundamisel.