Riigikogu muutis valimisõiguse piiramiseks põhiseadust
Riigikogu võttis täna vastu Eesti põhiseadust muutva seaduse, millega tunnistatakse kohalikel valimistel kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike valimisõigus ja alates ülejärgmistest valimistest ka kodakondsuseta inimeste valimisõigus.
Kõigepealt toetas riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut muuta põhiseadust kiireloomulisena. Põhiseaduse kiireloomulist muutmist toetas 92 ja selle vastu hääletas 7 riigikogu liiget.
Koalitsioonis käriseb, lahkhelisid tekitab valimisõiguse äravõtmise protsess, seisma jäänud seaduseelnõud ning regionaalministri omadus jääda pidevalt meedia hambusse.
Põhiseaduse kiirkorras muutumise eelnõus valimisõiguse piiramiseks on sõnastuslikke küsitavusi, kuid poolele teele ehk jutu veeretamise tasandile jäämine näitaks otsustajate nõrkust, kirjutab endine õiguskantsler Indrek Teder.
Eelmistel riigikogu valimistel suure häälesaagi kogunud Mihhail Stalnuhhini ja erakonna Koos vedaja Aivo Petersoni poolt hääletasid Eesti kodanikud, mistõttu ei usu kohalik ajakirjanik, et Vene kodanikelt valimisõiguse võtmine järgmiseid valimistulemusi muudab.
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.