Liikmesriigid peavad välja selgitama ettevõtted, kes tekitavad palju toidujäätmeid. Nemad peavad edaspidi müümata jäänud, aga kasutuskõlbulikku toitu annetama.
Foto: Liis Treimann
ELi liikmesriigid peavad järgmise kahe ja poole aasta jooksul välja töötama skeemi, kuidas tekstiilijäätmeid koguda, sortida ja ringlusse suunata.
Eesti 200 poliitiku Tarmo Tamme tudengist poeg käis koos isaga Saudi Araabias, kus esindas äridelegatsiooni liikmena tekstiilijäätmete probleemile lahendust lubavat ettevõtet Greenful. Äripäeva artiklist ajendatuna kutsus riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon tänasele istungile aru andma Tarmo Tamme ja EISi esindajad.
Selle aasta algusest on Eestis kohustus koguda liigiti tekstiilijäätmeid. Kohta, kuhu oma räbaldunud rõivaid saata, aga pole. Sillamäele plaanitakse küll tekstiilijäätmete keskust, kuid seegi valmib kõige varem pooleteise aasta pärast.
Põhjalik ülevaade riiete ringmajanduse seadustest ja direktiividest
Eesti kaupmehed ei pea üksi kinni maksma Aasia e-poodidest tellitud odava riidekauba kokku kogumise ja taaskasutuse täiendavat kulu. Kindlasti on vaja lahendust kolmandatest riikidest pärit madala kvaliteediga ja lühikese elueaga, kuid väga suure jalajäljega riidekauba taaskasutussüsteemiks, kirjutab tekstiiliinsener ja moetööstuse professionaal Kristel Martis.
Vajunud põrand või liikuv vundament on enamiku kinnisvaraomanike jaoks märk suurest remondist. Kaevamine, lammutamine ja ajutine sulgemine tunduvad vältimatud. Ärikinnisvara puhul tähendab see aga midagi enamat kui lihtsalt ehitustööd. Tagajärjeks on katkestatud tegevus, kaotatud kliendid ja kulud, mis ei paista esialgu välja.