Pühapäeval leiti Kagu-Soomest Kouvolast kahe drooni jäänused, mida eri ametkonnad uurivad.
Foto: IMAGO/Lehtikuva/Scanpix
Teisipäeva hommikul märkas piirivalve Parikkalas Pyhäjärvi järve jääl mehitamata õhusõidukit. Põhja-Karjala piirivalve isoleeris juhtumi piirkonna uurimise tagamiseks. Teisipäeval kehtestati piirkonnas lennukeelutsoon.
Eesti on sõjas pealtvaataja rollis – see on loogiline, et meie droonitõrje ei ole näiteks Ukrainaga samal tasemel, leiab elektroonilise sõjapidamise vahendeid arendava Ranteloni kaasomanik Karl Taklaja.
Kouvola lähistel Kagu‑Soomes kukkusid pühapäeva hommikul alla mitu drooni. Soome kaitsevägi uurib võimalikku õhuruumi rikkumist ning ametkonnad on sündmuskohad sulgenud, vahendab kohalik meedia.
Auvere elektrijaama korstnat tabanud droon oli osa Ukraina suurest rünnakust Leningradi oblastis. Eestis on edasiste intsidentide tõrjumiseks aktiveeritud kaitseväe üksusi.
Ehkki ehitussektorit kirjeldatakse sageli kui majanduse vereringet, mille kaudu liiguvad nii investeeringud, tööjõud kui ka areng, siis välismõju survestab kõike üha enam. Viimased aastad on toonud küll teatud stabiilsuse, ent maailmas valitsevad pinged ja ja logistikariskid – näiteks pidevalt muutuv olukord Hormuusi väinas – mõjutavad ka Eesti ehitusturgu. Kuidas ja kui palju aga päriselt?