11. jaanuar 2015 kell 7:45

Konjak pole jook, vaid eluviis

Konjakimaja Chateau de Montifaud oma segukonjakit loomas märtsis 2012.  Foto: Konjakimaja Chateau de Montifaud

Konjak ei ole üksnes kõrgkvaliteetne jook, vaid kätkeb endas eluviisi, mis avardab maailma, õpetab etiketti, õhutab reisimist ja loob uusi sõprussuhteid.

ASi Nordea Finance Estonia juhatuse esimees ja MTÜ Eesti Konjakiklubi president Silver Kuus leidis tee konjaki juurde 1990. aastate lõpus. “Toona hakkas mind paeluma küsimus, mis on selles kangete jookide kuningas konjakis nii erilist,” meenutas ta.Juhus viis ta tänu sõbrale kokku Eesti Konjakiklubiga, mis asutati 2000. aasta veebruaris. Kuus liitus klubiga sama aasta suvel. “Tuleval talvel täitub Eesti Konjakiklubil 15. tegevusaasta ning ma olen kõik need aastad olnud aktiivne klubiliikumise vedaja, sealjuures viimasel neljal aastal klubi presidendi rollis,” jutustas ta.

Klubi eesmärk on eneseharimine konjakimaailmas ning parimate konjakiteadmiste ja nautimisoskuste jagamine teiste inimestega, rääkis Kuus, lisaks huviliste koolitamine. “Klubitegevuse juurde käib vahetu suhtlus klubiliikmetega, kelle ring ei ole suur, kuid kes on kõik väga huvitavad erinevate huvide ja ametitega inimesed,” kinnitas Kuus. “Klubi on meie jaoks vennaskond, kes ka väljaspool klubitegevust üksteist toetab,” lisas ta.

Lisaks sellele, et ollakse konjakimaailmaga sina peal, harivad klubi liikmed ennast ka teistes eluvaldkondades – ühiskondlik elu laiemalt, kirjandus, muusika, etikett, riietus, aksessuaarid, erinevate sektorite tipptegijate tundmaõppimine jne.“Mitmed meist on ka veinimaailma suhtes süvahuvidega, läbides Eesti sommeljeede kooli kursused,” märkis Kuus.Et oma teadmisi joogi kohta täiendada, külastatakse regulaarselt Cognaci piirkonda Prantsusmaal ning suheldakse tootjate ja maaletoojatega.

Konjakit tuleks teadlikult nautidaBirjo Kiik, Eesti Naiste Konjakiklubi president

Konjak on jook, mille tõeline olemus avaldub siis, kui oskad seda nautida teadlikult, võttes selle tarbeks eraldi ­aega. Eesti Naiste Konjakiklubi deviis “Konjak pole jook, vaid eluviis” viitab sellele, et võiksime kõike oma elus just niisama teadlikult nautida. Muidugi käib selle juurde oskus lugu pidada ka teistest prantsuse kultuuri väljendusvormidest, nagu kunst, muusika, toit, kirjandus jne. Kõik see käib ka Eesti Naiste Konjakiklubi kokkusaamiste juurde.

Meie klubi rajas 2005. aastal väike konjakit hindav sõpruskond. Praeguseks on klubil 13 aktiivset liiget ning koos käiakse 8–9 korda aastas, millele lisandub üks põhjalik konjakireis Prantsusmaale kord kahe aasta jooksul. Eks igal liikmel on olnud klubiga liitumiseks oma isiklikud põhjused, kuid kui soovida kõik meie praegused liikmed ühise nimetajaga kokku võtta, siis on tegemist head konjakit hindava tubli ja aktiivse, kuid samas väga mitmekülgse seltskonnaga.

Klubi on mõeldud kõigile naissoost konjakihuvilistele, kellel on soovi panustada konjakikultuuri levikusse Eestis ja seeläbi ka ise sellel teemal targemaks saada. Rohkem kriteeriume me kandidaatidele ei sea. Kõik huvitatud on oodatud meie avatud üritustele, mille kohta postitame infot näiteks meie Facebooki lehele.

Äärmiselt oluline on minu jaoks olnud kogemus vabatahtlike tiimi juhtimisel, kusjuures üle poole meist töötavad ise juhtide või ettevõtjatena või oma eriala tugevate spetsialistidena. Me kõik teeme tööd klubi heaks oma vabast ajast ja tasuta – kes vastutab meie meediakajastuste, kes finantside, kes uute konjakite avastamise ja konjakimajadega suhtluse eest. Samuti organiseerime kõik kordamööda üritusi ja konjakireise.

Kvaliteeti ülistav eluviis

Kuus on veendunud, et konjak on mõeldud nautimiseks ning see on osa kvaliteeti hindavast eluviisist. “Sellest arusaamiseks on vaja aega, head seltskonda ning teadlikult tehtud konjakivalikut,” lausus ta. “Teadlik konjakivalik arvestab olukorda, selle tähendust ja seltskonda,” selgitas ta.

Kuusi  sõnul on konjakeid lai valik nagu veinegi ja ka seda võib edukalt eri toitudega kokku sobitada. “Konjakiklubi tegevuses kaasalöömine on avardanud minu maailma heade tavade, kvaliteetsete toodete ja ­uute harivate teemade lahkamisel,” rääkis ta. “Klubi on mind kokku viinud väga huvitavate inimestega ja seda hoopis erineva nurga alt võrreldes tavaolukordadega.”

ASi Semetron juhatuse esimehe ning Eesti Naiste Konjakiklubi liikme Inga Kõrgemaa sõnul tõi teda klubi tegevuse juurde kuus-seitse aastat tagasi koostööpartner ning hea sõbranna, kes tekitas temas uudishimu konjakimaailma vastu. “Tema andis ka liitumiseks soovituse, sest klubisse vastuvõtmine käib just teiste liikmete soovituste kaudu,” märkis Kõrgemaa.

Konjaki vamistamise etapid

Konjak on Prantsusmaal Cognaci piirkonnas viinamarjaveini destilleerimisel saadud alkohoolne jook.Õiges konjakipiirkonnas on suure lubjasisaldusega pinnas. Sellel kasvavaist viinamarjadest saab väärtusliku konjaki tarbeks ideaalse valge veini.

Konjaki puhul ei rõhutata aastakäike nagu veinide puhul, sest konjakit tehakse alati viinamarjaveinide segust, mis segatakse tegija maitse järgi erinevatest aastakäikudest kokku.

Segu laagerdatakse tammepuidust vaatides.

Aukartustäratav ajalugu

Kõrgemaa sõnul on hea konjaki loomiseks ja tootmiseks vaja eelkõige kannatlikku meelt, nagu iga eduka äri puhul. Samuti mängivad olulist rolli sajanditepikkused kogemused, mida antakse edasi põlvest põlve. “Meiesugusele noorele riigile on see raskesti hoomatav,” rääkis ta. “Seesugune pikk ja keeruline protsess on aukartustäratav ning tulemus on rikastav ja nauditav.”

Eesti Naiste Konjakiklubi liikmena on Kõrgemaal olnud võimalus konjakifarmerite ja tootjate köögipoolele piiluda ning saada osa konjakiga seonduvast eluviisist, et ­natukenegi osata orienteeruda selles imelises naudinguid täis maailmas, kus hobi on töö ja vastupidi ning see kõik kokku on eluviis.“Need inimesed, kes klubisse kuuluvad, on peamine kooskäimise põhjus,” kinnitas Kõrgemaa. “Kolmteist nii erinevat isiksust, kellel kõigil on ühine huvi konjaki ja prantsuse kultuuri vastu.” Klubiga veedetud hetked on tema jaoks alati oodatud kvaliteetaeg pärast pikki ja pingelisi tööpäevi.Üks kõigi ja kõik ühe eest

Eesti Naiste Konjakiklubi presidendi Birjo Kiige sõnul on klubi andnud talle fantastilise naiskonna, mille liikmed rikastavad elu oma eripalgelise elukogemusega ning neile saab alati loota. “Oleme justkui prantsuse kultuuri saadikud Eestis,” märkis ta. “Viimase kahe aasta jooksul on igal kokkusaamisel lisaks erinevatele konjakitele degusteeritud ka prantsuse filme, kirjandust ja kõike sinna juurde kuuluvat.”

Samuti toimib klubi erapooletu konjakikultuuri kõneisikuna. “Degusteerime igal kohtumisel uute põnevate konjakimajade toodangut ja meil on seega objektiivne ülevaade ning tänaseks juba ka märkimisväärsed teadmised nii Eesti turul pakutavast sortimendist kui ka erinevate konjakimajade tootmisprotsesssidest ja sinna juurde pakutavast filosoofiast,” rääkis Kiik. 

Tema sõnul on konjak ning sellega kaasnev klubiline tegevus õpetanud talle nii mõndagi. “Sealhulgas kindlasti kannatlikkust – tulemused ei tule alati poole aastaga, nagu Eestis ollakse harjutud mõtlema. Suure­pärase tulemuse saamiseks kulub aastaid ja teinekord isegi aastakümneid,” selgitas ta. Samuti on klubi õpetanud väärtustama eelnevate põlvkondade tarkust ja panust ning andma endale aru, et meie tänased tegemised või tegemata jätmised mõjutavad omakorda meie järel sammujaid.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Hetkel kuum