Restoranitest: 2015. aastal tegid ilma uustulnukad

Suurimad üllatajad olid Art Priori ja Fabrik. Mitte et mulle neis kõik nii väga meeldinud oleks, kuid toit, mida uustulnukad pakkusid, ületas mõlema puhul kõiki ootusi.

Art Priori teenindus juhtus minu külastuse ajal eriliselt vilets olema ja kui ehe kunst söögisaali seintel välja arvata, pole ka sealne sisekujundus minu tagasihoidliku hinnangu järgi kõige säravamate hulgast. Aga toit, mis seal pakutakse, on suurepärane. Muu hea hulgas sõin seal elu ilusaima supi ja üllatavaima magustoidu, kusjuures kummalgi polnud maitsed ei ilu ega üllatuse varju jäänud.

Kui restoranivaldkonna kõiketeadjalt küsima läksin, kust sealne kokk tulnud on, sain vastuseks “lasteaiast”. Mis antud kontekstis tähendab seda, et ta on küll töötanud tipptasemel proffide käealusena, kuid ise pole veel nime jõudnud teha. Ja nüüd äkitselt siis selline tähelend!

Teie üllataja oli Fabrik Vabriku tänavalt

Vabriku tänava tööstuslikus sisehoovis on juba kaks restorani õnne proovinud, nüüd siis kolmas, arvasin, ja olin lõunale minnes kaunikesti skeptiline. Seda suurem oli üllatus. Fabrik pole algajate ettevõtmine, selle taga on Tartu restoraniettevõtja Joel Ostrat ja tema meeskond, kelle saavutuste hulka kuuluvad Tartu Truffe, Meatmarket ja Werneri reanimeerimine, kuid sedapuhku on nad teinud erakordselt kõrge lennu ja jõudnud oma Fabrikuga kohe Eesti restoranide tippu.

Teenindust saab veel lihvida, seda just jõudluse suunas, aga mis puutub suhtlemisse ja suhtumisse, siis tartlased oleksid justkui lisaks oma kulinaarsetele oskustele ka natuke kodulinna soojust ja südamlikkust pealinna toonud.

Kolmas silmapaistev uustulnuk on muidugi Tuljak, Siigur & Co järjekordne ettevõtmine. Algusest peale oli selge, et kui need mehed midagi ette võtavad, seatakse latt kõrgele, nii et üllatus jäi Tuljaku puhul väiksemaks kui eelnimetatud kahes söögikohas. Suurimaks elamuseks (nagu ka Noa puhul aasta tagasi) on terviku loomise oskus. Toidud-joogid on sellise tasemega tegijatel nagunii head, sisekujunduse taga on tunnustatud profid, aga Tuljakus on olemas ka toidu, joogi, teeninduse, sisekujunduse harvaesinev harmooniline ühtsus ning unikaalne atmosfäär.  

Uued tulijad restoranimaastikul

Uustulnukaid, keda lõppevast aastast hea sõnaga meenutada, on rohkemgi. Üks neist kindlasti kohalikule toorainele ja valmistusviisidele orienteeritud Farm, mille esimesel avamispäeval alanud edulugu annab kinnitust, et kohalik ja kodumaine pole enam nišikaup, vaid on jõudnud kulinaaria peateele, sedapuhku lausa turistiteede ristumispunkti.

Farmi menüü pole mitte ainult kohalik, vaid suisa hüperkohalik: tehakse ise leiba, juustu, sõira, limonaadi, pakutakse oma maja eritellimusõlut ning kõik maitseb suurepärane. Siis veel noobel Trühvel Telliskivi loomelinnakus, mis  annab tunnistust loomelinnakuga gentrifitseerumise jõudmisest uude etappi. Või väike aiamajarestoran Mimosa, mis laiendas Tallinna hubaste kodukandirestoranide areaali ka lõunapoolse linnaserva suunas Järvele.

Aastast 2015 on tulevikku kaasa viia ka asjaolu, et Põhjamaade restoranigiid White Guide pidas 25 Eesti restorani piisavalt heaks, et need oma kaante vahele võtta. See on suur tunnustus kõikidele meie restoranielu edendajatele – oleme esimene riik väljaspool Põhjamaid, mille restorane White Guide tutvustab.