Kuidas väärikas ettevõttes edukalt digipööret läbi viia?

Digipööre on teekond tänasest olukorrast sinna, kus ollakse võimeline reageerima turu vajadustele, tegema otsuseid andmete põhiselt, pidevalt arenema ja õppima kogemustest. Oskus vaadata samm ette ja reaalajas organisatsiooniliselt, tehnoloogiliselt muutuda ning tooteportfelli ja inimeste suhtumist muuta ongi digipööre. Innovatsiooni põhimure on tegelikult see, et töötajad ei soovi muutuseid, kuid õiges keskkonnas on nad siiski valmis tegema asju, mis varem tundusid keerukad või riskantsed. Nad peavad õppima keskenduma piirangute asemel võimalustele.

Ettevõtted ei saa enam lähtuda oma harjumuspärasest igapäevategevusest, vaid peavad olema valmis pakkuma tarbijale senisest mugavamat, mitmekülgsemat ja nutikamat toodet või teenust. Tehnoloogia ostmine iseenesest on ülilihtne, kuid probleem on panna see olemasolevas keskkonnas jätkusuutlikult tööle. Muutuse eesmärk on suurendatud tähelepanu kliendivajadustele – me ei jälgi mitte ainult müüginumbreid, vaid huvi­tume ka sellest, miks kliendid seda toodet ostavad, mida nad sinna juurde sooviksid, mis neil veel puudu võiks jääda ning mis tüüpi inimesed nad üldse on.

Edukas firma kasvab koos oma klientidega ning muudab tootevalikut enne, kui turg seda küsida oskab.  Näiteks meele­lahutusvaldkonnas töötades võib pakkuda alguses erinevaid programme lastele ja teismelistele, harjutades neid enda juures käima. Kuid miks lasta rahulolev klient vaid seepärast käest, et ta täiskasvanuks saab? Ehk annab pakette arendada nii, et nad kasvades leiaksid endiselt armastatud meelelahutusettevõttest endale meeldivaid tegevust? Tark firma planeerib ise oma klientide teekonda.

Teise näitena võib tuua panganduse, kes noorte jaoks peamine teenus on pangakaart. Kui aga on soovi hoida noori ka täisealiseks saamisel enda süsteemis, tuleks pakkuda neile lisaks põnevaid teadmisi suurendavaid koolitusi (näiteks investeerimiskursuseid) noortele ning planeerima nende teekonda nii, et ka ülikooli ajal oleks noored oma pangaga tihedalt seotud.

Kust peaks tulema raha digipöördeks?

Iga muutus algab rahast. Digipöörde puhul on tegemist äri muutmisega, mille mõte on parandada kasumlikkust ja suurendada käivet, saada rohkem raha uutelt klientidelt ning laienenud teenuse- ja tootevalikult ja vähendada ebaefektiivsust. Protsesside muutumine peab olema põhjalik ja seda võrdselt igas tegevuses. Kui ettevõtja avab tavapoe kõrvale e-poe, kuid kellelgi pole aega sellega tegeleda, ei hakka see e-pood kunagi kasumit teenima.

Kui toidukoht eelistab kohale tulnud kliendile kullerteenuse osutamist, ei taha see klient enam kunagi sinna söögikohta sööma tulla. Ehk tuleb hästi läbi mõelda, kas tahad, et uus suund toob kliente juurde või hoopis kaotab.

Digipööre ei tähenda ainult digitaalseid lahendusi ega ole ühe e-lahenduse lisamine, vaid terviklik muudatus ja oma andmete kasutamine tuleviku tarbeks. Seejuures väga olulised on kogu pildis ka inimesed ehk pakkumaks kliendile parimat teenust, peab palkama parimad inimesed – muidu tulemust ei tule. Ei ole mõtet puidust mootorrattaraamile asetada parimat mootorit, kui on teada, et raam ei peaks ka esimeses kurvis pingele vastu.

CGI iga-aastane globaalne uuring oma klientide ja potentsiaalsete klientide seas näitab, et tehes muudatusi vaid ühele osakonnale keskendunult, ei tasu 80% juhtudest ettevõtte tehtud investeeringuid ära, sest neil puudub sidusus teiste tegevusaladega.

Kust siis alustada?

Tavaliselt algab ettevõtte käitumise muutumine nii: esimese asjaga hakatakse tundma huvi, millised on võimalused kliendisuhet paremaks muuta ning ja mis üldse turul toimub. Seejärel harilikult alustatakse eksperimenteerimisega – püütakse muuta mõnda aspekti, et näha, kas see samm võiks tuua kasumit. Ja siis mõistetakse, et väikesest muudatusest võib olla kasu lühiajaliselt, kuid pikemaajalisemaks kasumiks oleks tarvis põhjalikumat muutust.

Selleks tuleb välja töötada digipöörde strateegia arengukava, milles saab kindlasti aidata IT-partner, kellel on kogemusi digipööretega teistes ettevõtetes. Arengukava peab andma vastused näiteks sellistele küsimustele: kes on ettevõtte kliendid täna ja kes on homme? Mis on meie väärtus, mida loome ehk miks kliendid on meiega? Ja mida nad võiksid oodata tulevikus? Kas tänased tooted ja teenused on konkurentsivõimelised ka homme? Kas meie tulu mudel muutub? Mida tähendab digitaalsus meie jaoks, milliseid protsessid võiksid või saaksid muutuda automaatseks? Kuidas muuta ettevõtte kultuuri? Kas ja kuidas kaasata võimalikult palju partnereid? Kuidas vähendada operatiivkulusid, et leida raha investeeringuteks?

Automaatseks võib muuta mitmeid protsesse, aga need peaksid kindlasti aitama, mitte takistama inimestel tööd teha. Näiteks tarkvararobootika aitab töödega, mida inimene ei peaks üldse tegema, näiteks automaatsed tabelite täitmised või arvete saatmised. Andmeanalüüs aitab prognoosida turuvajadusi ja -muudatusi ning andur- ja sensortehnoloogia muudab kliendile teenuse mugavamaks,  muretumaks ning märkamatumaks.

Kõiki neid tööriistu saab kasutada ka eraldi, kuid oluline on, et need ära tasuks – õige asi, õiges kohas ja õiges koguses. Igast asjast pole mõtet automaatikat teha, kuid süsteem ei tohi ka ajale jalgu jääda. Kindlasti ei tohi aga jätta tegemata ühtki investeeringut, kui selle all kannatab kogu tervikplaan ja seetõttu võidakse rikkuda kogu teenuse või toote väärtus, mida püüate kliendile luua.

Uuringute järgi on peamine takistus digipöörde juures ettevõtte kultuur, sest ei olda valmis digitaalselt mõtlema. Järgnevad olemasoleva tehnoloogia piirangud ning õigete finantsmudelite leidmine. Kolmandik ettevõtteid pelgab, nad ei suuda organisatsiooni küberohtude eest kaitsta ning vaid veerand peavad takistuseks seda, et nad ei suuda juhtida end andmetepõhiselt.

www.cgi.ee