Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas väärikas ettevõttes edukalt digipööret läbi viia?

    Kui äsja alustanud ettevõtetel ning värsketel start-up’idel on eelis siseneda turule nii, et kohe võetakse kasutusele uusimad, läbimõeldud ja tulevikku vaatavad praktikad ja süsteemid, siis pikalt tegutsenud organisatsioonidel on palju keerulisem vastata muutunud turunõudmistele ja kliendikäitumisele. Muudatusi tehes ei olegi raske näiteks uue IT-süsteemi kasutusele võtmine, vaid just selle kohaldamine inimeste, äriprotsesside, partneritega ja olemasolevate süsteemidega. See kõik kokku on digipööre.

    CGI Eesti ASi äriarendusjuht Mart Mäe

    Uuringute järgi on peamine takistus digipöörde juures ettevõtte kultuur, sest ei olda valmis digitaalselt mõtlema

    Digipööre on teekond tänasest olukorrast sinna, kus ollakse võimeline reageerima turu vajadustele, tegema otsuseid andmete põhiselt, pidevalt arenema ja õppima kogemustest. Oskus vaadata samm ette ja reaalajas organisatsiooniliselt, tehnoloogiliselt muutuda ning tooteportfelli ja inimeste suhtumist muuta ongi digipööre. Innovatsiooni põhimure on tegelikult see, et töötajad ei soovi muutuseid, kuid õiges keskkonnas on nad siiski valmis tegema asju, mis varem tundusid keerukad või riskantsed. Nad peavad õppima keskenduma piirangute asemel võimalustele.
    Ettevõtted ei saa enam lähtuda oma harjumuspärasest igapäevategevusest, vaid peavad olema valmis pakkuma tarbijale senisest mugavamat, mitmekülgsemat ja nutikamat toodet või teenust. Tehnoloogia ostmine iseenesest on ülilihtne, kuid probleem on panna see olemasolevas keskkonnas jätkusuutlikult tööle. Muutuse eesmärk on suurendatud tähelepanu kliendivajadustele – me ei jälgi mitte ainult müüginumbreid, vaid huvi­tume ka sellest, miks kliendid seda toodet ostavad, mida nad sinna juurde sooviksid, mis neil veel puudu võiks jääda ning mis tüüpi inimesed nad üldse on.
    Edukas firma kasvab koos oma klientidega ning muudab tootevalikut enne, kui turg seda küsida oskab.  Näiteks meele­lahutusvaldkonnas töötades võib pakkuda alguses erinevaid programme lastele ja teismelistele, harjutades neid enda juures käima. Kuid miks lasta rahulolev klient vaid seepärast käest, et ta täiskasvanuks saab? Ehk annab pakette arendada nii, et nad kasvades leiaksid endiselt armastatud meelelahutusettevõttest endale meeldivaid tegevust? Tark firma planeerib ise oma klientide teekonda.
    Teise näitena võib tuua panganduse, kes noorte jaoks peamine teenus on pangakaart. Kui aga on soovi hoida noori ka täisealiseks saamisel enda süsteemis, tuleks pakkuda neile lisaks põnevaid teadmisi suurendavaid koolitusi (näiteks investeerimiskursuseid) noortele ning planeerima nende teekonda nii, et ka ülikooli ajal oleks noored oma pangaga tihedalt seotud.
    Kust peaks tulema raha digipöördeks?
    Iga muutus algab rahast. Digipöörde puhul on tegemist äri muutmisega, mille mõte on parandada kasumlikkust ja suurendada käivet, saada rohkem raha uutelt klientidelt ning laienenud teenuse- ja tootevalikult ja vähendada ebaefektiivsust. Protsesside muutumine peab olema põhjalik ja seda võrdselt igas tegevuses. Kui ettevõtja avab tavapoe kõrvale e-poe, kuid kellelgi pole aega sellega tegeleda, ei hakka see e-pood kunagi kasumit teenima.
    Kui toidukoht eelistab kohale tulnud kliendile kullerteenuse osutamist, ei taha see klient enam kunagi sinna söögikohta sööma tulla. Ehk tuleb hästi läbi mõelda, kas tahad, et uus suund toob kliente juurde või hoopis kaotab.
    Digipööre ei tähenda ainult digitaalseid lahendusi ega ole ühe e-lahenduse lisamine, vaid terviklik muudatus ja oma andmete kasutamine tuleviku tarbeks. Seejuures väga olulised on kogu pildis ka inimesed ehk pakkumaks kliendile parimat teenust, peab palkama parimad inimesed – muidu tulemust ei tule. Ei ole mõtet puidust mootorrattaraamile asetada parimat mootorit, kui on teada, et raam ei peaks ka esimeses kurvis pingele vastu.
    CGI iga-aastane globaalne uuring oma klientide ja potentsiaalsete klientide seas näitab, et tehes muudatusi vaid ühele osakonnale keskendunult, ei tasu 80% juhtudest ettevõtte tehtud investeeringuid ära, sest neil puudub sidusus teiste tegevusaladega.

    Milline on edukas digipööre?Ettevõtte üldprotsessid muutuvad alates digitaalsest strateegiast kuni inimeste oskusteni, mis on uuenduste aluseks.Äri muutub kliendikeskseks alates maksetest kuni toodeteni. Mõelge, milline see teekond on ja kuidas pakkuda tarbijale kogu teekonnal väärtust ja emotsiooni. Kõigil ettevõttes on oma roll selle teekonna kujundamisel.Igapäevase tegevuse protsessid ja tehnoloogia peavad aitama kogu visiooni reaalselt ellu viia ja käigus hoida.IT toimemudel peab olema kiire ja turu muutustele vastav ning muudetav nii, et kulud oleksid võimalikult madalad, aga IT oleks samas ülimalt võimekas.

    Kaks lihtsalt tunnust, kas ettevõttes toimuv digipööre on ikka digipööre1. Digipööret peab alati vedama tegevjuht, kes koos finantsjuhiga mõtleb välja, kuidas hakkab ettevõte rohkem kasumit teenima ning kuidas uut ärimudelit juurutada. Selleks peab suutma mõelda raamidest välja – näiteks, kui varem sai ettevõte kasu majade müügi pealt, siis täna on ehk kasulikum üürida.2. Uuenduste käigus muutub ettevõtte tänane ärimudel.

    Kust siis alustada?
    Tavaliselt algab ettevõtte käitumise muutumine nii: esimese asjaga hakatakse tundma huvi, millised on võimalused kliendisuhet paremaks muuta ning ja mis üldse turul toimub. Seejärel harilikult alustatakse eksperimenteerimisega – püütakse muuta mõnda aspekti, et näha, kas see samm võiks tuua kasumit. Ja siis mõistetakse, et väikesest muudatusest võib olla kasu lühiajaliselt, kuid pikemaajalisemaks kasumiks oleks tarvis põhjalikumat muutust.
    Selleks tuleb välja töötada digipöörde strateegia arengukava, milles saab kindlasti aidata IT-partner, kellel on kogemusi digipööretega teistes ettevõtetes. Arengukava peab andma vastused näiteks sellistele küsimustele: kes on ettevõtte kliendid täna ja kes on homme? Mis on meie väärtus, mida loome ehk miks kliendid on meiega? Ja mida nad võiksid oodata tulevikus? Kas tänased tooted ja teenused on konkurentsivõimelised ka homme? Kas meie tulu mudel muutub? Mida tähendab digitaalsus meie jaoks, milliseid protsessid võiksid või saaksid muutuda automaatseks? Kuidas muuta ettevõtte kultuuri? Kas ja kuidas kaasata võimalikult palju partnereid? Kuidas vähendada operatiivkulusid, et leida raha investeeringuteks?
    Automaatseks võib muuta mitmeid protsesse, aga need peaksid kindlasti aitama, mitte takistama inimestel tööd teha. Näiteks tarkvararobootika aitab töödega, mida inimene ei peaks üldse tegema, näiteks automaatsed tabelite täitmised või arvete saatmised. Andmeanalüüs aitab prognoosida turuvajadusi ja -muudatusi ning andur- ja sensortehnoloogia muudab kliendile teenuse mugavamaks,  muretumaks ning märkamatumaks.
    Kõiki neid tööriistu saab kasutada ka eraldi, kuid oluline on, et need ära tasuks – õige asi, õiges kohas ja õiges koguses. Igast asjast pole mõtet automaatikat teha, kuid süsteem ei tohi ka ajale jalgu jääda. Kindlasti ei tohi aga jätta tegemata ühtki investeeringut, kui selle all kannatab kogu tervikplaan ja seetõttu võidakse rikkuda kogu teenuse või toote väärtus, mida püüate kliendile luua.
    Uuringute järgi on peamine takistus digipöörde juures ettevõtte kultuur, sest ei olda valmis digitaalselt mõtlema. Järgnevad olemasoleva tehnoloogia piirangud ning õigete finantsmudelite leidmine. Kolmandik ettevõtteid pelgab, nad ei suuda organisatsiooni küberohtude eest kaitsta ning vaid veerand peavad takistuseks seda, et nad ei suuda juhtida end andmetepõhiselt.
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.