Polina Volkova

DigiOutleti juhi Andrey Tukini sõnul tähendab Amazoni kohaloleku suurenemine Skandinaavias kohalike ettevõtete surma. Kuid ta usub, et see juhtub aeglaselt.

Varem tõi Aleksei Kuntšev iga nädal koju lillekimbu, nüüd toob ta Ecuadorist Eestisse tuhandeid roose.

Saate külaline on MTÜ Devclub juhatuse liige Kirill Linnik. Devclub on kogukond, mis eksisteerib juba 12 aastat ning ühendab Eesti IT-spetsialiste. Tegemist on ühendusega, mis peab igakuiseid kokkutulekuid vene ja inglise keeles. Saates räägib Kirill Eesti kui digiriigi kuvandist IT-mehe perspektiivist.

Päikeseelamu omanik Artem Akhmetchin rääkis Äripäevale, mis tema arvates paksu pahandust tekitanud Keila uusarendusega valesti läks.

Uudse krüpto- ja tavapanga hübriidi rajada lubanud nn Polybiuse mehed on kui mustkunstnikud, kelle puhul ei tea, mille nad pärast pikka pinge kruvimist kübarast välja tõmbavad – projekti muutumine ja venimine teevad umbusklikuks, kuid õnnestumisel võib tulemuseks olla edulugu.

Saate "Delovõje Ljudi" külaline on Jana Kukk. Jana omab doktorikraadi teenusdisainis, ta on TalTechi õppejõud ning agentuuri Rethink kaasasutaja. Saates räägime sellest, kuidas näevad välja tulevikuteenused, mida tahab moodne tarbija, ning mis on teenusdisain – kas uus mõtlemisviis või vanad põhimõtted uues pakendis?

Investoriteliidu seltskond aitab investeeringuid leida peale Meravita veel telekomifirmale Levikom ning kodutarvete müüjale Tatkraft, kasseerides tasuks osa firmast.

Äripäeva venekeelse sõsarlehe Delovõje Vedomosti saates tutvustame silmapaistvaid Eesti venelasi, sel korral Vladislav Lushinit, kes on muu hulgas töötanud ka eelmise valitsuse ministri nõunikuna.

Saate "Delovõje ljudi" külaline on Juri Pervjakov – BaltCapi finants- ja administratiivdirektor ehk inimene, kes hoolitseb selle eest, et fondi investorid saaksid ülevaate, mis toimub nende investeeringutega. BaltCapi investorite seas on ka Eesti pensionifondid.

Saates on külas kodanikuaktivist, Teeme Ära programmi üks asutajatest ja maailmakoristusprogrammi koordineerija Tatjana Lavrova.

Saates "Delovõje ljudi" on külas Aljona Suržikova – eesti dokumentalist, kelle filme näidatakse nii kohalikel kui ka välismaistel filmifestivalidel, samuti ka Eesti ja välismaa telekanalites.

Leedu süüdistab Oleg Ossinovskile kuuluvat ettevõtet sidemetes Venemaa presidendi Vladimir Putini lähikondlastega ega lase seetõttu võidetud riigihanget täita.

Vene-Eesti ettevõtja Roman Stroykov tegi koostööd Venemaa firmadega, mis sõlmisid Venemaal langetatud kohtuotsuste kohaselt aastaid fiktiivseid tehinguid eesmärgiga hoiduda maksude maksmisest. Lisaks süüdistatakse Venemaal firmat, mis kuulus Stroykovi sugulasele, praegu 10,5 aastaks pettuse pärast süüdi mõistetud ärimehele, aruannete võltsimises ja koguni rahapesus.

Tänased külalised on Vasily Shchiry ja Anna Gritsevich – IT-mees ja jurist, kes peavad oma pagarikoda, kus ei kasutata üldse pärmi. Seetõttu on toodete valmistamise aeg päris pikk, 24 tundi.

Võõrtööjõu leidmine on keerulisem, kui arvata osatakse, ning vähemalt IT-sektoris tuleb välistöölise Eestisse meelitamiseks ränka vaeva näha, leiti Äripäeva raadio saates "Delovõje Ljudi".

Saates "Delovõje Ljudi" on külas Jelena Rudi – tuntud fotograaf, kes töötab paljude Eesti bändidega, pildistas Barack Obama visiiti Tallinnas ning oli president Toomas Hendrik Ilvese üks fotograafidest.

Saates "Delovõje Ljudi" on külas Julia Jolkin – üks kogenumaid Eesti IT-spetsialistide värbajaid ning värbamisagentuuri IT-Talent asutaja. Tema klientide seas on paljud mainekad Eesti firmad, näiteks Bolt, Nortal, Starship, Kühne&Nagel, Veriff ja teised.

Venemaa kolm peamist ärilehte – Vedomosti, Kommersant ja RBK – ilmusid eile ühesuguse esiküljega. Sellel öeldakse: «Я/Мы Иван Голунов» („Mina/meie olen/oleme Ivan Golunov”). Vene ajakirjaniku vahistamisega on kaasnenud enneolematu solidaarsuse laine, kirjutab Delovõje Vedomosti peatoimetaja Polina Volkova.

Saate "Delovõje ljudi" külaline on Kirill Gorškov, kes on töötanud metallitööstusettevõttes ja energeetikaettevõttes tööohutuspetsialistina. Ta selgitab, miks on tööohutus oluline.

Populistid valitsuses – see tähendab tagasilööki riiklike võtmeküsimuste arutamisele, kirjutab Delovõje Vedomosti peatoimetaja Polina Volkova.

Äripäeva andmetel tahab Venemaa Raudtee nõuda Eesti poolelt 3 miljonit eurot läinud aastal juhtunud rongiõnnetuse kahju hüvitamiseks.

Swedbanki rahapesuskandaali sattunud Formus Baltic OÜ juht ja kaasomanik Vladimir Griškov ütles, et tal ei tulnud pähegi kontrollida ettevõtte Wireberg tausta, mis kandis tema firmale miljoneid eurosid.

Eesti toidutootjate jaoks on 2018 olnud läbi aegade üks kõige raskemaid aastaid, kus üks katsumus ajab taga teist, leiab toiduainetööstuse liidu juht Sirje Potisepp.

Finantsinspektsiooni sõnul saab lõppeva aasta võtta kokku kolme märksõnaga: Danske skandaal, Luminori tulek ja uued digiteenused.

Hoolimata ebastabiilsusest nii Eestis kui ka välisriikides on kohalikud ettevõtjad kasvatanud konkurentsivõimet ja tõmbavad investorite pilke, märkis Tööandjate Keskliit. Sellest hoolimata peab valitsus ja riik tegema kiiremaid samme, et tulevikus ülalpidada vanenevat ühiskonda.

Rahvusvaheline ravimifirma, mida Euroopa Komisjon kahtlustab turul monopoolse seisundi kuritarvitamises, pani sundseisu ka Eesti. Viie vähiravimi hind kasvab 400-1100%.

Kakumäele püstitatakse Venemaa investorite rahaga suur sadamakompleks, mis on 1. maist juba valmis jahte vastu võtma. Kogu projekt valmib täies mahus 2021. aastaks.

Ükski neljast riigikokku kuuluvast parteist ei vaevunud avaldama valimisprogramme täies ulatuses vene keeles. Ilmselt arvavad nad, et meid see ei huvita, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Polina Volkova.

Paljud Eesti elanikud eelistavad hoida raha kas arvelduskontol või madratsi all. Investor Mikk Talpsepp selgitab aga, et 35 aastaga võib koguda 150 000 eurot.

Paljud Eesti elanikud eelistavad hoida raha kas arvelduskontol või madratsi all. Kuid on teada, et need meetodid, nagu ka tähtajalised hoiused koos pensionifondidega, suurt tulu ei teeni.

Eesti elanikud on veendunud, et kõige parem on investeerida kinnisvarasse. Kuid keskmise palgasaaja on vaevalt võimeline sellist raha kasvumeetodit kasutama.

Esmajärjekorras võiks inimestel olla ülemuse n-ö pikalt saatmise raha ehk säästud, mida saab kasutada töökaotuse või töökohavahetuse korral, soovitab Bondora asutaja Pärtel Tomberg.

Kajax Fishexpordi juhi Oleg Omeltšenko sõnul on neil koostöö mitme tööstusega Ukrainas ja ka Krimmis ning esialgu pole selles koostöös mingeid muutusi keerulise olukorra tõttu toimunud.