Uusarenduste vähesus kergitab kinnisvara hinda

Hoolimata ennustustest, et järgmisel aastal lisandub uusarendusi, nentis Viik, et pigem on saatus vastupidine - kallis ehitushind tekitab defitsiidi, mis omakorda võib kinnisvara hinda tõsta.Viigi sõnul olid tänavused sündmused kinnisvaraturul üllatavalt positiivsed, ent muret teeb ligi 20protsendine pakkumiste hulga vähenemine. "Kõrge ehitushind pärsib uute arendustega alustamist ning nõrk konkurents soosib hindade kasvu," selgitas Viik eilsel Swedbanki eraisikute finantseerimise pressikonverentsil.Sama seisukohta on Äripäevas väljendanud ka 1Partner OÜ Ehituse juht Üllar Hinno – arendusprojektid ei vea enam välja, kuna ehitushinnad on 20-25% tõusnud.Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor Andres Tukk ütles, et tõenäosust, et kinnisvarahinnad kukkuma hakkavad, ei ole. "Arendajad ei julge praegu arendada, sest ostu-müügihinnad on sellised, et head asja praktiliselt ei ole võimalik ehitada," ütles ta. Tuki sõnul kliendil praegu veel valikut on, ent kui arendajad ei julge suuremaid asju ette võtta, jääb valik üsna ahtaks. "Kui tekib defitsiitne olukord, siis tekib arendajatel ka kohe kiusatus hindu tõsta," nentis Tukk.Ostjate seas Swedbanki hinnangul nõudlust ja rahalist võimekust aga jagub. Kinnisvaraturgu mõjutab enim Tallinnas toimuv, mis määrab, milleks kujuneb Eesti kinnisvaraturg ja milline on keskmine hind.Muist uusi arendusi planeeritakse Tallinna kesklinna ja Põhja-Tallinna piirkonda, mis võimaldavad valmis toote eest kõrgemat hinda küsida. Ümmarguselt on alustatud umbes 30 uue arendusega, ent need on pigem väiksemad ettevõtmised.Uus Maa Kinnisvarabüroo maakleri Silva Rahneli hinnangul on nõudlus elamukruntide järele suurenenud. Mida enam Tallinna kesklinna poole liikuda, seda defitsiitsemaks muutuvad tühjad krundid, kuhu pereelamu püstitada, selgitas ta põhjust. "Suure nõudluse ja vähese pakkumise tõttu on hinnad tõusuteel, mistõttu on kohati juba soodsam soetada vana maja ja see lammutada," nentis ta, kuid ka soodsa hinnaga vanemaid eramuid on suhteliselt vähe. "Ühelt poolt on hindu kergitanud suur nõudlus, kuid teisalt on sääraseid krunte kokku ostnud ka väikeinvestorid, kes soovivad tühja krundi kasumiga edasi müüa," selgitas Rahnel.Tukk rääkis, et hoolimata reaalpalga kasvust on tarbijakindlus kahanenud. "Majanduslik väljavaade järgmise kaheteist kuu jooksul teeb inimestele muret," selgitas ta, põhjendades seda elektrituru avanemise ning muude talvisest hooajast tingitud väljaminekutega."Turul on nõudlus olemas, pangad annavad laenu, arendajad on ka siiamaani tublisti uusi objekte arendanud ja see väljendub laenumahus. Konsultatsioonide arv on igal kuul tubli," seletas Tukk praeguse laenuturu stabiilsust.Siiski annab pank igal kuul laenu väiksemas summas kui see osa, mida kliendid igakuiselt tagasi maksavad, mille tulemusena on eraisikute laenukoormus 2012 aastal vähenenud."Majapidamiste tervis on parem kui varem," ütles Tukk.Üllatav on Tuki jaoks see, et 2012 aasta viimase üheksa kuu jooksul on 43% kõikidest tehingutest ilma panga abita tehtud. Sellist, omavahenditest ostmist ei ole alates 2004 aastast olnud. Tukk eeldab, et kuna hoiuseintressid on madalad, siis kinnisvara võetakse kui investeeringut.Tänane laenuvõtja on kaalutlevam ning makseraskustes klientide osakaal on oluliselt vähenenud - rohkem kui poole võrra. Tuki sõnul realiseerivad raskustesse sattunud kliendid ka ise oma vara ja leiavad odavama pinna.Swedbankil on 74 000 eluasemelaenu klienti, laenu restruktureerimis vajas 2009-2010 6000 klienti, neist 75 %  on võlast priid, ¼ klientidest on täna veel raskustes. Koduvahetuse lõksus, ehk inimesi, kelle laenujääk on suurem kui hetkel olev kinnisvarahind, on hetkel 5%.