Sirje Rank • 23. detsember 2013 • 10 min
Jaga lugu:

Siim Kallas: kui keegi meist kahest, siis Kaja

Kui keegi meist kahest, siis tütar, vastab Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas Äripäeva küsimusele, kas ta võiks aidata Reformierakonna reitingut tõsta.

Komisjonitöö lõppedes võib järgmine samm olla Euroopa Parlament, kodus, Reformierakonnas, teeks Kallas ruumi pigem uuele põlvkonnale. "Kui keegi meist kahest, siis tütar," viitab ta enda tulevikuplaane vaagides Kaja Kallasele.

Tahtmatult on Siim Kallase jälg Saksamaa koalitsioonilepingul. "Siim Kallase koridorid" on konkreetseim transpordikava, mis Euroopa Liidul kunagi olnud on.

Järgneb intervjuu Siim Kallasega:

Rail Baltic on üks lõik "Siim Kallase koridoridest", mis nüüd Leedu pärast ohus on. Mis toimub, kelle huvides?

Infrastruktuuriprojektid äratavad alati palju tundeid, tegemist  on suure muutuse ja suurte rahadega. Palju inimesi saab tööd, teiseks muudab selline projekt kõvasti majanduslikku keskkonda. See on kellegi huvides ja kellegi huvides ei ole.

Euroopa Liidu poolt on kõik on tehtud. Plaan on olemas, koridor on kirjas, raha on olemas. Nüüd on tarvis saada projekt ja selle peavad tegema liikmesriigid. Ja öelda, et Baltimaad on midagi erilist, kus kokkuleppimine on keeruline - ma ei dramatiseeriks seda asja üle.

Kuivõrd saaks transpordisektor kergitada Euroopas majanduskasvu potentsiaali? ELi järgmises eelarveraamistikus, mis üldmahus väheneb, kasvas transpordisektori eelarve kolmekordseks.

Euroopa tasemel on transpordipoliitika viimastel aastatel kõvasti muutunud. Need transpordikoridorid (TEN-T) ja Euroopa Ühendamise rahastu - no ma võin ikka natuke ärbelda ka. Sellel on ikka kõvasti minu näpujäljed. Meil on Euroopa Liidu tasandil plaan, mida pole kunagi olnud sellises mahus ja sellise konkreetsusega. Realiseerimisel tuleb küllap probleeme, aga Euroopa piiriülese transpordivõrgu loomiseks oleme astunud ikka väga suuri samme.

Sellest aastast on raudteereform üks, mis võiks mõjutada majanduskasvu potentsiaali. Illustratsiooniks - kui teil on vedur ja tahate, et see sõidaks terves Euroopas, peate omama 28 sertifikaati. Juba on otsustatud, et  tulevikus on üks sertifikaat.

Võibolla oleme vähe maanteedele tähelepanu pööranud. Mitte küll ohutuse vallas, mis on üks kehvalt müüdud edulugu. Euroopas on liikluses hukkunute arv suhteliselt kaks korda vähem kui USAs. Ohutuse ja transpordi puhtamaks muutmiseks on nii palju tehnilisi standardeid muudetud. Suur Mercedes võtab tänapäeval vähem kütust kui mul võttis Žiguli.

Lennunduses oleks tahtnud saavutada rohkem. Meil on ikka alles 64 lennujuhtimistsooni, mida juhitakse 50nendate aastate tehnoloogiaga. Rahvuslikud vastuolud on nii suured.

Eesti Pank on meie majanduskasvu aeglustumise ühe põhjusena nimetanud logistikasektorit. Kuidas see sektor taas kiiremini kasvama hakkaks?

Logistika pole vaid transport. Eesti logistika teenis palju raha Venemaalt kaupade vahendamisega. Kui see kanal on kinni, pole väga palju tahta suuri muutusi.

Midagi selle asemele? Lisaks?

Põhja-Lõuna suund on üks. Ei tohi alahinnata soomaste huvi selle vastu. Ega ka lõunapoolsemate riikide huvi - näiteks Kesk-Euroopa autotootjad. Ka Tallinna sadam kuulub Euroopa võrgustikku, mitte ainult Rail Baltic. Eesti sadamate kohta on öeldud, et nende teenindus on väga hea - kiirus on see, mis loeb. Ja hinnad. Euroopa suurim autovedaja Grimaldi viib siitkaudu.

Kas on mingit paranemist näha Venemaa suunal?

Pigem on halvemaks läinud. Mul olid kaks aastat intensiivsed kontaktid Venemaa transpordi juhtkonnaga - asepeaminister Sergei Ivanoviga, kes praegu on Putini kabineti ülem, ja transpordiminister Igor Levitiniga. Valitsuse vahetusest alates on kõik need kontaktid vajunud sohu. Midagi konkreetset ei toimu. Üldine poliitiline foon on, et Venemaa on üha jõulisemalt käitumas. Eks näis, varsti on tippkohtumine.

Leedu tahaks Rail Balticu asemel pigem Venemaa suunal äri teha. Ja mis Poola arvab?

Läti tahab ka Venemaa suunal äri teha. Poola on ministrite isikus korduvalt kinnitanud, et nemad teevad oma osa ära. On äriringkonnad, kes tõenäoliselt näevad ohtu, selle asemel, et uuest võimalusest kinni haarata.

Olete rääkinud transpordisektori saaste vähendamisest. Võtame Eesti näite - Euroopa Komisjoni väitel on siin kõige luksuslikum ja kõige saastavam autopark - kas oleks aeg kasutada maksuhooba käitumise mõjutamiseks?

Minus räägib nüüd Euroopa Komisjoni asepresident, kes ei sekku maksuvaidlustesse. See on liikmesriikide enda otsustada. Komisjon on tõesti soovitanud rohkem rõhuda keskkonnamaksudele ja asjadele, mis muudavad tarbimist. Soovitused on väga mõistlikud.

Aga põhiliselt pole see mitte maksude tõstmise või uute kehtestamise, vaid kombineerimise küsimus. Ühiskond ei võta maksutõusu tänapäeval eriti enam vastu.

Osalesin tahtmatult Saksa koalitsioonilepingu koostamisel. Et infrastruktuuri ja eriti maanteede korrashoiuks maksumaksja raha enam ei jätku, pakuti välja teemaks. Ütlesin, et hea idee, aga seda tuleb kombineerida näiteks automaksu langetamisega. Siis tulid Saksa ajakirjanikud ja ütlesid, et see on diskrimineerimine, kuna võidaks vaid sakslased. Mina ütlesin, et peate maksma poliitilise hinna, kui tahate sellist maksu kehtestada. See läks väga Saksamaal peale. See on minu enda kogemus -  kui teed mingi maksupoliitilise muudatuse, olgu ka mingi kompensatsioon.

Maksupoliitika ju muutub ajas kogu aeg. Mingisugused maksud muutuvad - nende mõju ja tähendus ja korjamine hakkavad ajas jalgu jääma. Ja ega siis ei pea selle pärast maksukoormust tõstma. Vaatad, mis paremini toimib, ja kombineerid seda. Maksude tõstmine on valus asi ja seda ei kipu tänapäeva Euroopas enam keegi tegema. Prantslased tegid viimati katse ja tõmbasid kõik tagasi.

Aga niisugune teenustepõhine maksustamine nagu maanteede kasutamise eest - enamus riike teeb seda. Prantslastel on mingi satelliidipõhine süsteem - sõidad ja maksad.

Jorma Ollila tuli Soomes ka välja kilomeetripõhise maksu ideega.

Arvan jah, et selles suunas asi läheb. Aga mina langetaks siis kütuseaktsiisi, sest selle funktsioon on muutnud. Räägitakse CO2 maksudest, aga neid ei saa vaadata eraldi, kõik on üks pakett, kombinatsioon.

Eestis on põhimõte, et maksudega ei mängita.

Ei tohi olla ühtegi püha lehma. Olen seda meelt, et maksupoliitika muutub ajas. Ei ole võimalik raiuda kivisse, et see, mis me kunagi oleme teinud, on absoluutselt õige.

Võtame sotsiaalmaksu - kas panete tähele, et Eesti on üks kõrgeima sotsiaalmaksuga riike. Sotsiaalmaks mõjutab otseselt tööhõivet. Arutame asja või ei aruta?

See on kõik üks pakett ja Euroopa Komisjoni maksupoliitilised soovitused on põhimõtteliselt õiged soovitused. Põhiliselt maksubaasi ühtlustamine ja lihtsustamine, et oleks vähe erandeid.

Omal ajal olid mul suured väitlused Rootsi peaministriga ja Andrus Ansipil Gerhard Schröderiga (Saksamaa endine kantsler - toim.), et Eesti tulumaksuvabastus on dumping. Olen pärast rääkinud Rootsi rahandusministriga, et tegelikult nende ettevõtted ei maksa, on vabastatud. See on ainult poliitiline jutt, et meil on koletult kõrge maksumäär. Oleme parem ausad ja teeme nii, et on kõigile klaar.

Mina arvan küll, et maksupoliitika on pideva diskussiooni objekt. Iseasi on muidugi see, et maksupoliitikaga ei saa teha äkilisi muudatusi. Sa pead ikkagi andma kõigile aega rahulikult reageerida.

Me omal ajal tegime äkilisi muudatusi, aga ajad olid võib-olla sellised, kus kiire oli taga.

Aga maksud ei ole ainus teema. Tuleb püüda olla kõigist parem, siis tulevad ka investeeringud. Ma arvan, et Eesti maksurežiim on väga hea investeeringute jaoks.

Komisjon hakkab otsi kokku tõmbama - kus Te tahaksite jätkata, Euroopas või Eestis?

Tahaks ikka koju tulla. Me tulemegi koju, see on fakt. Samas nagu kripeldab ka - ei taha Euroopa asjast eemale jääda. Mõtlen. Eks ta võib olla küll, et see Euroopa Parlamendi variant sobib, vaatan.  Mul on päris selge ettekujutus, mida ma seal parlamendis teisiti teeks. Aga sellest siis, kui läheb kampaaniaks.

Kes oleks Eesti jaoks hea volinikukandidaat - olete olnud asepresident, kas Eesti saab enam loota tugevat portfelli. Kaheksa aastat peaministri staaži - kas siis on paremad väljavaated?

Kandidaat peab kõva olema. Taust loeb. Andrus Ansip on väga hea kandidaat, kui ta ise tahab minna. Minu arvates ta on hakanud seda mõtlema. Olen seda ideed alati toetanud. Ta saaks hästi hakkama ja tal on seda karakterit, oma seisukohtade maksmapanemist on seal vaja.

Millega seletate Reformierakonna populaarsuse nii suurt langust?

Mul on tütar ka seal. Omapärane olukord, isa ja tütar. Poolas olid kunagi kaks venda - Kaczynskid. Ma arvan, et eks järgmine aasta on Reformierakonna jaoks kindlasti väga oluline aasta. Kui esimees otsustab komisjoni minna, siis see otsus peab tulema suhteliselt varsti, ehk kõik muud otsused peavad ka tulema suhteliselt varsti.

Mis ma oskan öelda - osa asju on objektiivsed ka. Olla nii kaua valitsuses. Ja ega asju pole halvasti aetud. Teisest küljest olen korduvalt öelnud, mida ütles Schröder oma valimiskampaanias Helmut Kohli (Saksamaa endine kantsler - toim.) vastu. Ta ütles, et Kohl on teinud kõik väga hästi, aga das ist genug (aitab juba kah - toim.) Nii ongi.

Kas Teie võiksite aidata erakonna reitingut tõsta. Renomee on Teil hea hoolimata Äripäeva ponnistustest.

Kas nüüd just Äripäeva ponnistustest. Mul on tütar seal. Ega me kahekesi ei saa seal sekeldada. Tütar on uus põlvkond ja eks me mulle leiame ka ikka mingi rakenduse. Põlvkondade vahetust on vaja. Kui keegi meist kahest, siis tütar.

Kas aeg on selleks küps?

Ise otsustab. Iga inimene peab selle ära tunnetama. Kui sa nii suure vastutuse tahad võtta, peab olema veendumus, et saad hakkama.

Eestis kaevatakse praegu punnseisu, ideede puuduse üle.

Tegelikult on olemas väga ärgas seltskond, kes mõtleb Eesti poliitika ja demokraatia ja kõigi asjade peale. Kui on liidrid, kes poliitikasse tulevad ja teevad, tulevad ideed ka.

Ise olete võimalik presidendikandidaat?

Et teeme siis perefirma, jah. Ärge kiusake mind selle presidendi jutuga. Sinna on palju aega. Eesti presidendi valimisel on esimene küsimus, milline on poliitiliste jõudude kombinatsioon parlamendis. Kui asi läheneb, tuleb häid kandidaate uksest ja aknast. Eks siis mõtlen.

Erakonna võimaliku juhina on nimetatud Urmas Paeti.

Noh-jah. Ei tea. Ei-noh tubli mees kindlasti. Ma parem ei sekku. Nagu ma olen öelnud, mul on seal tütar.

Mida oodatakse poliitikutelt - Eestis, Euroopas?

Te võite olla, kes tahes, aga poliitik otsustab. Seal jooksevad kõik asjad kokku. Poliitikutelt on vaja otsustamist. Demokraatia pole vaid diskussiooniklubi, vaid teatud aja järel tuleb teatud otsused langetada. Tavaliselt pooltele need  ei meeldi, see on paratamatu. Otsustamise magus valu. See ongi, mis mind poliitika juures võlub.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt