• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ehitussektorile on suureks väljakutseks järgmine aasta

    Ehitussektori eelmise aasta tulemused annavad märku, et sektor on võrreldes paari eelneva aastaga jõudsalt kosunud – esmajärjekorras iseloomustavad seda kahekohalised kasvunumbrid, kirjutab Swedbanki ehitussektori juht René Zibo majandusblogis.

    Zibo kirjutab Swedbanki majandusblogis, et omal jõul Eestis tehtud ehitustööde maht oli kokku 1,86 miljardit eurot (+25% võrreldes aastataguse ajaga) ja seda ka tänu CO2 kvootide müügist saadud vahendite efektiivsele kasutamisele."2012. aasta alguses uskusime, et ehitusturu mahuks kujuneb 1,5 mld eurot, kuid CO2 rahade arvatust parem kasutamine ja läbi aasta suhteliselt stabiilsed ehitushinnad olid peamisteks põhjusteks oma prognooside ümbervaatamiseks positiivses suunas," kirjutas Zibo.Lisaks toob ta eraldi välja tugeva IV kvartali, kus olulist rolli mängis ka tavapärasest soodsam ilmastik. "Siinkohal võib teatud paralleele tõmmata ehk kaubandusega, kus numbrid kasvasid järsult, sest tarbijad ja ettevõtjad muutusid aasta jooksul oluliselt julgemaks," märkis ta.
    Kasv hinnatõusust hoolimata. Võttes aluseks ainult ehitusmahuindeksi (kõrvaldades hinnamuutused), kasvas ehitusturg 2012. aastal eelmise aastaga võrreldes 19%, kirjutab Zibo. "Kasv viimases kvartalis oli aga +10% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes."2012. aasta teise poole ehitusturg oli mahtude mõttes võrreldav 2008. aasta II poolega, kui turg ei olnud veel langusfaasi sisenenud. 2012. aasta ehitusmahud tervikuna olid aga koguni 51% suuremad kui 2010. aastal, mil mahud olid viimaste aastate madalaimad. Võrreldes tööstussektoriga järgnes kasv ehitussektoris seega umbes aastase nihkega. Tööstuse ekspordiga kaasnesid rahavood Eestisse, mis toetasid omakorda nõudlust siseturuga seotud sektorites.
    Ettevaade 2013.–2015. aastaks. Eelmisel aastal toetas turgu ajutise iseloomuga CO2 rahade kasutamine, mistõttu Zibo arvab, et sektori kasv tuleb 2013. pigem negatiivse märgiga. Ehitusturu kuni 10-protsendiline langus 2013. aastal võiks olla tema sõnul tõenäoline, kuid samas makromajandusele see veel tõsist mõju ei avalda."Rahaliselt ootame jooksevhindades ehitusturu mahuks 1,6 - 1,7 miljardit eurot," kirjutas Zibo. "Suureks väljakutseks sektorile saab olema 2014.  aasta ja seda eriti teede- ja keskkonnaehituse segmendis. Nii teede- kui ka keskkonnaehitus on finantseeritud arvestatavas osas Euroopa Liidu rahaliste vahenditega ning praeguseks ei ole veel teada, mis ulatuses eelarveperioodil 2014-2020 ressurssi rajatiste arendusse suunatakse. 2014. aastal peaksid aset leidma hanked ja projekteerimised juba uue eelarveperioodi raames, mistõttu reaalselt võiksid riiklikud investeeringud hakata suurenema 2015. aastast."Lähiajal ees ootavatest suurematest ehitusprojektidest märgib Zibo ära Eesti Rahva Muuseumi, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Eesti Energia uue energiaploki rajamise. Samuti on 2013. aastal lisandumas vähemalt 800 uut korterit ehk 50 000 m2 neto elamispinda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
FI ekspert: intressi fikseerimine on pankadele kasumi võtmise koht
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
Pangad arvestavad intressi fikseerides riske selliselt, et mitte kahjumisse jääda, vaid pigem kasumit teenida, kirjutab finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm
USA aktsiaturg lõpetas jaaninädala ralliga
USA peamised aktsiaindeksid tõusid reedel hoogsalt, lõpetades börsinädala üle kolmeprotsendise tõusuga.
USA peamised aktsiaindeksid tõusid reedel hoogsalt, lõpetades börsinädala üle kolmeprotsendise tõusuga.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Krüptofirmade pitsitamine tekitab audiitorite nappuse ja avab uue turuniši
Krüptofirmadele hiljuti rakendunud auditi nõue suurendab hüppeliselt audiitorite töökoormust ja neilt oodatakse teenust, mille pakkumiseks kompetents Eestis täna valdavalt puudub.
Krüptofirmadele hiljuti rakendunud auditi nõue suurendab hüppeliselt audiitorite töökoormust ja neilt oodatakse teenust, mille pakkumiseks kompetents Eestis täna valdavalt puudub.
Jaanid raadios: pulmaisade ärist Nüganeni karjäärivalikuteni
Äripäeva raadios ilmub pühade aegu kuus värsket raadiosaadet. Vesteldakse õhtujuhtide ja pulmaisadega, võetakse kokku nädala tähtsamad teemad ning oma tööga seotud võludest ja valudest pajatab armastatud lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen. Ent teemasid on veelgi.
Äripäeva raadios ilmub pühade aegu kuus värsket raadiosaadet. Vesteldakse õhtujuhtide ja pulmaisadega, võetakse kokku nädala tähtsamad teemad ning oma tööga seotud võludest ja valudest pajatab armastatud lavastaja ja näitleja Elmo Nüganen. Ent teemasid on veelgi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.