Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ostud võib pista loodus-sõbralikku kotti

    Ettevõtjaile ja tarbijaile pole antud just palju võimalusi, et oma tooteid taastuvast materjalist pakendisse pista. Üks vähestest variantidest on Hug-Bag võrkkotid.   

    Keskkonnasäästlik mõtteviis muutub iga aastaga aina populaarsemaks, ent siiski on vähe ettevõtteid, kes toodaksid või kasutaksid loodussõbralikke pakendeid. Poes on suur osa pakenditest siiani plastmassist, kilest või muudest taastumatutest materjalidest.
    Rohelisemaid pakendeid polegi. Loodussõbralike võrkkottide Hug-Bagi looja ja omaniku Heidi Kiviranna sõnul polegi ei Eestis ega mujal taastumatutest materjalidest pakenditele väga palju alternatiive.
    Kilekoti asemel võib tema sõnul valida riide­koti ja õnneks on üha rohkem inimesi ka seda teed läinud. Kasutatakse ka paberkotte, kuid nende tootmiskulu ja -mõju keskkonnale on Kiviranna teada ligilähedane kilekottide tootmisega.
    Seetõttu otsustas Kivirand luua omaenda loodussõbraliku toote. Hug-Bagi võrkkotid on mõeldud eelkõige puu- ja juurvilja pakendamiseks, nad on kerged, läbipaistvad, vastupidavad ja taaskasutatavad.
    Siiani on võrkkotte Kiviranna sõnul ostnud peamiselt 20–50aastased keskkonnateadlikud tarbijad. Paljud kliendid on rääkinud tüütutest ühekordsetest väikestest kilekottidest, mis lähevad kiiresti katki ja leiavad peagi tee prügikasti.
    Vaja oleks teavitustööd. Kivirand ütles, et kuna Hug-Bagid on Eesti turul olnud alles väga lühikest aega, on vaja teha veel palju teavitustööd. Tema sõnul ei tule paljud selle pealegi, et puu- ja juurvilja võiks koju tuua kuidagi teisiti kui kilekotis.
    Praegu leiab Hug-Bagi võrkkotte ainult mõnest jaeketist ja ökopoest üle Eesti ning Hug Bagi kodu­lehelt. Väike Hug-Bagi kott maksab 2.50 ja suurem 2.90 eurot. Võrkkotte on võimalik osta ka komplektide kaupa. Pundis on siis kaks suurt ja kolm väikest kotti.
    Kivirand avaldas heameelt, et poed on kotid hästi vastu võtnud ja tahavadki oma klientidele loodussõbralikku alternatiivi pakkuda. Sellega aitavad kauplused kaasa kilekottide vähendamisele, märkis ta.
    Kivirand usub, et kilekottidest täiesti loobuda pole võimalik, kuid kui minna taaskasutuse teed ja kasutada alternatiive, võib nende hulk oma­jagu väheneda.
    Ta meenutas, et kui aastaid tagasi käis oma riidekotiga poes võib-olla paar inimest, siis praegu on ehk isegi iga kolmas-neljas klient oma riidekotiga. “Tegelikult on ju piinlik võtta kilekott,” lisas Kivirand.
    Hug-Bagi kasutaja Piret Naaber ostis koti kaheksa kuud tagasi ja kasutab seda siiani. Ta meenutas, et alguses olid poemüüjad kotti nähes üllatunud, kuid nüüd on Hug-Bagid juba rohkem tuntud ja ta ei saa kommentaare. Alguses silmitsesid müüjad Hug-Bagis seisvaid tomateid segadusega ja kilkasid: “Oi, teil on oma taara kaasa võetud!”.
    Eelistatakse odavamat kilekotti. Selveri avalike suhete juhi Annika Vilu sõnul on tarbija valikud palju kinni loodussõbralike toodete hinnas. 
    Aastaid tagasi müüs Selver poolbiolagunevaid kotte, kuid kuna need polnud nii vastupidavad kui tavalised kilekotid, laekus palju kaebusi ja nende müük lõpetati. Nüüd pakutakse tavalise kilekoti kõrval loodussõbralikuma alternatiivina paberist ostukotte. Siiski tuleb Vilu sõnul tunnistada, et eestlane vaatab hinda ning eelistab märkimisväärselt odavamat kilekotti.
    Vilu sõnul uuendab Selver praegu omatoodete pakendeid ja seejuures mõeldakse ka keskkonnaaspektile ning üritatakse leida viise, kuidas hinda tõstmata sobilikumaid pakendeid kasutada. Kas see ka õnnestub, ei osanud ta veel öelda.
    Kivirand lisas, et kuigi taaskasutatav pakend võib esmapilgul kallis tunduda, ei tohiks ära unustada, et investeering on aastateks. Ta sõnas, et poed võiksid jätta tarbijale valiku, aga teha siiski omalt poolt kõik, et kilekotte tarbitaks vähem.
    Klient küsib loodussõbralikku üha enam
    Pack Holdingu tegevdirektor Andres Juul ütles, et kliendid küsivad üha rohkem loodussõbralikku kaupa. Seetõttu on firma otsustanud oma keskkonnasäästlikku tootevalikut laiendada – et nõudlusele vaikselt järele jõuda.
    Praegu on Eesti juhtiva pakkematerjalide ja pakketarvikute müüjate hulka kuuluva Pack Holdingu populaarseimad loodussõbralikud tooted paberitööstuse jäätmetest tehtud ühekordsed biolagunevad nõud. “Seda on kohe tunda, et need on puhtad ja keskkonnasõbralikud,” lisas Juul. Samuti onmenukad biolagunevad ostu- ja prügikotid.
    Keskkonnasääst on tuleviku suund. Juuli arvates liigub maailm üha enam keskkonnasäästlikkuse poole.
    Ta selgitas, et enam ei mõelda vaid sellele, mis materjalist pakend tehtud on, vaid kuidas toodet kõige otstarbekamalt ära kasutada. Näiteks mõeldakse nüüd rohkem selliste asjade peale, kas prügikott on ikka tehtud õigetes mõõtmetes. Tihtipeale on materjaliga üleliia priisatud ning juba see oleks koht, kus olla säästlikum.
    Ettevõtted saavad panustada. Lisaks leiab Juul, et tähele­panu ei tohiks pöörata ainult nii-öelda ökotoodete kasutamisele, vaid pigem asetada rõhku enese käitumise muutmisele. Näiteks võivad ettevõtted tema sõnul maailma palju muuta sellega, millist  WC- või printimis­paberit kasutavad.
    MIS ON MISHug-Bagi võrkkotid Mõeldud puu- ja juurvilja pakendamiseks.kerged, läbipaistvad, vastupidavad ja taaskasutatavad.praegu leiab võrkkotte paarist jaeketist, mõnest ökopoest ning Hug Bagi kodulehelt.Näiteks on kotid kättesaadavad Tallinna Kaubamaja Toidumaailmas ja Harju Ühistu poodidest.Väike Hug-Bagi kott mõõtmetes 25 x 30 cm maksab 2.50 eurot, suurem 30 x 28 cm 2.90 eurot.Lisaks on võimalik kotte osta ka komplektide kaupa, mis sisaldab kahte suurt ja kolme väikest kotti, hinnaks 11 eurot.Allikas: Hug-Bag

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Edukas põllumees: poliitikute omavaheline kaklus on probleem
Saunumi senine juht keskendub USA-le: “Seal on päris tuntud inimesed meie tooteid ostnud”

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Harjumaa TOP: kerge ei ole, aga läheb hästi
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Investor Toomas: püüan kasvu enda reegleid rikkudes
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Uute tehingute üle arutledes avaldas ajakirjanik Juhan Lang "Investor Toomase tunnis" muret, et Toomase viimane ostutehing on vastuolus tema enda paarikümne aasta jooksul kujunenud investeerimispõhimõtetega.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Karl-Eduard Salumäe: lugupeetud ministrid, äkki leidub mõni mõte
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Ideid ja lahendusi, kuidas riigi tulusid kasvatada, peaks valitsuskabinetist praegusest palju rohkem tulema, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA tööjõuturg jahtus oodatust rohkem
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
USA vabade töökohtade arv langes madalaimale tasemele alates 2021.aastast. See on märk tööjõuturu jahtumisest. Langus on laiapõhjaline ning hõlmab erinevaid sektoreid, vahendas Bloomberg.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Helenius börsiettevõtte juhi äkktagandamisest: parem õudne lõpp kui lõputa õudus Täiendatud!
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
“Parem õudne lõpp kui lõputa õudus,” ütles Soome päritolu ärimees Joakim Johan Helenius, kes on puidkiudplaatide tootja ASi Nordic Fibreboard nõukogu esimees ja suuraktsionär, ettevõtet lühikest aega juhtinud Aigar Kallase tagandamise kohta.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: majanduslangusest, viirusest ja välispoliitikast
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kas järsk majanduslangus viib meid kriisi? Kas COVID on tagasi? Mis toimub Ukraina sõjas? Kas märkida Infortari või mitte? Just neile küsimistele keskendub Äripäeva raadio kolmapäevane hommikuprogramm.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Teraviljast munani - mis toimub turul?
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Aasta viimases Kasvupinnase saates kuulame kahte salvestust konverentsilt “Põllumajanduse Äriplaan 2024”. Esimesena selgitab teraviljakasvatuses ja viljaäris toimuvat Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige Hannes Prits. Saate teises osas jagab munatootmise tagamaid DAVA Foods Estonia AS juhatuse liige Allan Tohver.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohommikus: töötutest, intressidest, keeletehnoloogiast
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu langevatest intressidest, tööhõive seisust ja perspektiivist, keeletehnoloogiast ning mälumängust.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.