Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rapla ei oota Rail Balticust kasu 

    Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul saavad Rail Balticust enim kasu Tallinn ja Pärnu, Rapla elanikel pole raudteest midagi võita.

    Rail Baltic projekti meeskonna võrdlustulemuste järgi osutus nii looduslikke, majanduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte arvesse võttes parimaks variandiks trass, mis läbib Pärnu linna ja möödub nii Järvakandist kui ka Raplast läänest.
    Rapla maavanema Tiit Leieri sõnul on maakonna omavalitsused enamasti Rail Balticu küsimused juba selgeks vaielnud, ent selge on see, et rajatavast raudteest pole Rapla elanikel midagi võita. „Suuremat kasu saavad Rail Balticust ilmselgelt Tallinn ja Pärnu, Rapla maakonna jaoks on see pigem segav faktor,“ ütles ta. Raudtee ehitamisega kaotab tema sõnul nii mõnigi inimene oma maalapi. „Edasine küsimus on, et võõrandamise kompensatsioon oleks elanikele piisavalt atraktiivne,“ märkis ta.
    Leier lisas, et üldiselt on Rapla maakonna omavalitsused siiski trassivalikuga rahul. „Alati on keegi, kellele see ei meeldi, kuid pean tunnistama, et meie arvamusi on üsna palju kuulda võetud,“ ütles ta. Sellegi poolest võib tema sõnul juhtuda, et erinevatel uuringutel ja analüüsidel leitakse, et midagi valitud trassikoridoris ikkagi ei sobi.
    Pärnu ei taha Rail Balticast ilma jääda
    Pärnu maavanema Andres Metsoja sõnul on Pärnumaa olnud alati seisukohal, et kui Rail Baltic ehitatakse läbi maakonna, siis peab raudtee läbima ka Pärnu linna. „See on vajalik ja me näeme sellel tulevikus maakonnale positiivset mõju,“ märkis Metsoja. Ta lisas, et omavalitsusele on muret tekitanud hoopiski variant, et raudtee rajatakse Pärnust mööda. Sellisel juhul seisaks maakond uue probleemi ees – kuidas luua jaama ühendus linnaga.
    Metsoja sõnul on Pärnusse sisenemisel võimalik kasutada olemasolevat raudteetrassi, lihtsalt silla kõrvale tuleks rajada uus väiksem raudteesild. „Koridor on seal osaliselt kasutatav,“ rääkis ta. Küsimusi tekitab hoopiski raudtee väljumine Pärnust lõunasse. Metsoja sõnul on sealse piirkonna lähedal kalmistu, maanteesõlm ja elamud. Esialgsete projekteerimisandmete järgi mahub Metsoja sõnul raudtee loodusväärtuste vahele siiski ära, kuid sel juhul tuleks piirkonnas rakendada kiiruspiirang.
    Metsoja lisas, et kõikide Pärnu omavalitsuste ettepanekutega trassivalikul siiski ei arvestatud. Kas omavalitsused peavad valitud trassi põhjendusi piisavateks, ilmneb tema sõnul järgmisel nädalal, kui alustatakse avalikke arutelusid. Metsoja teeb murelikuks aga hoopiski see, et Indrek Sirp lahkub Rail Balticu projektijuhi kohalt. „Kindlasti on väga oluline, mis nüüd projektist edasi saab,“ märkis ta.
    Eelistatav trass soodsaim ja mõistlikum
    Rail Balticu maakonnaplaneeringute juhteksperdi Pille Metspalu sõnul on Pärnu linna läbiv trass küll pikem ja kallim, kuid on eelistatud eelkõige regionaalset arengut soodustava Pärnu ühendamisvõimaluse tõttu. Alternatiivsest trassist neli kilomeetrit pikem ja 19 miljonit eurot kallim Pärnut läbiv koridor läheb maksma 205 miljonit eurot.
    Pärnust lõunapoole jääv eelistatud trassikoridori lõhestab Metspalu sõnul vähem põllumaid ja säästab loodusväärtusi. Näiteks jäi alternatiivse trassikoridori lähedusse musta toonekure pesa ja mitmed kõrge väärtusega elupaigad. Lõuna-Pärnumaa trassi pikkuseks on hinnatud 37,3 kilomeetrit ja ehitusmaksumus 154 miljonit eurot.
    Järvakandist ja Raplast mööduv trassikoridor on Metspalu sõnul kilomeetri jagu lühem kui teised võrreldavad variandid. Lisaks sellele avaldab eelistatav trass vähem mõju väärtuslikele elupaikadele ja inimeste elukorraldusele. Seega on lõik ka odavam – hinnanguline ehitusmaksumus on 309 miljonit eurot, mis on 11 miljonit vähem kui alternatiivne trass.
    Harjumaal läbib eelistatav trass Nabala kaitsealast idapoolse pauna. Metspalu sõnul on antud trassikoridori tehniline teostatavus parim ja odavaim – ehitusmaksumus on hinnatud 392 miljoni euro suuruseks, mis on 34 miljonit eurot vähem kui alternatiivina kaalutud lõik läbi Nabala kaitseala.
    Järgmisest nädalast alustatakse eelistatava trassi arutelusid kohalike omavalitsustega, eskiislahendused loodetakse avalikustada aasta lõpus. Praeguste plaanide kohaselt kavatsetakse järgmise aasta augustis jõuda selleni, et maavanemad võtaksid planeeringud vastu. Planeeringud kavatsetakse kehtestada ja projektid valmis saada 2016. aasta kevadel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Amazon valmistub jõuludeks palgates 150 000 hooajatöötajat
Amazon Inc. plaanib palgata pühadeks 150 000 hooajatöölist hoolimata müügi kasvu aeglustumisest ja ennustustest, et pühadeostlemise hooaeg võib tulla nõrk, vahendab Bloomberg.
Amazon Inc. plaanib palgata pühadeks 150 000 hooajatöölist hoolimata müügi kasvu aeglustumisest ja ennustustest, et pühadeostlemise hooaeg võib tulla nõrk, vahendab Bloomberg.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.