• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lätlaste "võlast vabaks" Eestile ei sobi

    Aivar Rehe.Foto: Marko Mumm

    Danske Panga juht Aivar Rehe ei toeta Eesti seaduse loomes lätlaste eeskujul "Võtmed pangale ja võlast vabaks" juriidilise arutelu taaskäivitamist.

    Kodulaenu suhet reguleeriva pankrotiseaduse muudatustes Lätis on otsene mõju leibkondade laenude kättesaadavusele ja hinnastamisele. Seadus otseselt jahutab kodulaenamise aktiivsust Lätis ning ilmselt mõjutab sellest lähtuvalt ka kohalikku kinnisvaraturgu. Siinkohal on otsene mõju ka tööhõivele, sest kodulaenudega toetatakse kohalikku ehitustegevust ja selle vahendusel ka ehitusmaterjalide tootmist ja müüki. Laenutegevuse aktiivsuse alanemine pidurdab ka eelnimetatud tööstusharusid ja mõjutab kogu ümbritsevat majanduskeskkonda.Seadus mõjutab kindlasti pankade laenupoliitikat - eriti kodulaenude riski kriteeriumide vaates, mis väljendub laenamisel omafinantseeringu määra tõstmisega. Seaduse rakendamine ehk varade lihtsustatud tagastamine pangale tõstab kodulaenude riskisust, mis tähendab klientidele väljastatavate laenude riskimarginaalide tõusu. Seadus mõjutab ka elukondlikku kinnisvaraturgu tervikuna. Kui turu aktiivsus pigem langeb ja ei looda juurde uusi elamuid, kortereid ja maju, siis valik kitseneb. See aga võib kaasa tuua hindade lühiajalise tõusu tingituna madalast pakkumisest.Ma ei toeta Eesti seaduse loomes taolise "võtmed pangale ja võlast vabaks" juriidilise arutelu taaskäivitamist. 2009. aastal eelmise kriisi sisenedes juhtisid pangad ise oskuslikult ja mõistlikult kodulaenude võlaprobleemistikku ning tol ajal tuli rinda pista ligi 6000 hädas leibkonnaga. Täna moodustab kodulaenude jooksev võlgnevus 1,3% portfellist (võlad rohkem kui 60 päeva), mis näitab eeskujulikult läbimõeldud riskipoliitikat.Eesti tänase finantsriskide kohta tuleb lugeda päevakohasest teatest, kus antakse ülevaade suurel määral kiirlaenude turu mõjust ja trendidest. Võlanõustajate liidu vahendusel antakse teada, et käesoleval ajal nõuavad kohtutäiturid Eestis sisse üle 140 000 inimese võlgasid. Tegemist on karmi statistikaga. See on teema, mis vajab toimivat ja resoluutset lahendust juba n-ö eile.Soovitan jälgida lähitulevikus Lätis käivituva seaduse toimimist ning selle tagasilööke ja mõjusid, kuid olen juba täna kindel, et see ei ole Eesti tee.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Baltic Horizon kasvatas renditulu Fond loob oma tagasiostuprogrammi
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Tallinna börsil noteeritud Baltic Horizon Fond tegi teatavaks osakuomanike korralise üldkoosoleku ja fondi osaku värskeima puhasväärtuse.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Euroopa Liit annab juhiseid, kuidas osta Venemaa gaasi ilma sanktsioone rikkumata
Euroopa Liit kavatseb oma gaasiimportijatele pakkuda lahendust, kuidas vältida Venemaalt kütuse ostmisel sanktsioonide rikkumist ja samal ajal tõhusalt rahuldada president Vladimir Putini nõuet maksta gaasi eest rublades.
Euroopa Liit kavatseb oma gaasiimportijatele pakkuda lahendust, kuidas vältida Venemaalt kütuse ostmisel sanktsioonide rikkumist ja samal ajal tõhusalt rahuldada president Vladimir Putini nõuet maksta gaasi eest rublades.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.