Raamatupidaja ei ole arveametnik
Ettevõtte finantsdirektor otsustab, kas raamatupidaja on arveametnik või sisulise töö tegija, kirjutab OpusCapita tegevjuht Karl-Eric Schneider.
Ettevõtete puhul on praegu üsna tüüpiline, et raamatupidamine teeb ja sisestab arveid. Edukamates firmades sisestab ostuarveid ostuosakond ja müügiarveid teeb müügiosakond. Näiliselt on see efektiivne – arvetega mässamine on viidud finantsosakonnast välja ja “finants” on muudetud efektiivseks, samas on teised osakonnad ebaefektiivsed.
Aastaid tagasi otsiti töökuulutustes “bilansivõimelisi raamatupidajaid”. Naljaga pooleks öeldes segas toonaste raamatupidajate bilansivõimekust võib-olla just paberilasu, mida praeguseks on suudetud kordades vähendada. Arvete käsitlemisel toimivad intelligentsed lahendused. Nutikad inimesed saavad töötada nutikate lahendustega.
Hiiglasliku arvehulga taustal tuleb kogu ettevõtte finantsjuhtimine muuta võimalikult sujuvaks. Kõik müügiarved, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse andmepilves, peaksid täna olema elektroonilised. Ostuarvete menetlemine toimugu samuti digitaalselt, et arvete vastuvõtmine, kulude jaotamine, kinnitamine ja edastamine sujuksid nii, et kordagi pole vaja kasutada paberdokumenti.
Ettevõtetele on oluline finantsasjade läbipaistvus. Tahetakse teada, kus arve on, kelle kooskõlastuse taga see parajasti ootab ning millal on tasumise aeg. Kaasaegne finantsjuhtimine on arvutiekraanil hoomatav ja sujuv. Väheneb kulu ühe arve menetlemisele ja arved ei kao ära.
Eesti on olnud kümme aastat esirinnas eraisikutele saadetavate paberivabade arvete poolest. Järgmine suur samm on ettevõtete vahelised e-arved ja see on praegu veel tegemata. Suurtel ettevõtetel on suurem IT võimekus ja siin on nad suunanäitajad, et saata välja e-arveid. Täna nõutakse elektroonilisi ostuarveid, kuid ise neid välja ei saadeta. E-arvetele üleminek on ettevõttes prioriteetide küsimus.
Maailmas liigub e-arvelduse konsultatsioonifirma Billentis hinnangul aastas kokku umbes 500 miljardit arvet. Neist 40 miljardit liigub paberivabalt, millest omakorda 14 miljardit on tarbijatele mõeldud arved ja 26 miljardit äriettevõtete ja valitsuste arveid.
Eestis on täna tõeliste e-arvete osakaal kogu arvehulgast üle 10 protsendi, naaberriigis Soomes 65 protsenti. Riigi arengukavas nähakse samuti ette e-arvete osakaalu kasvu.