• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raamatupidaja ei ole arveametnik

    OpusCapita tegevjuht Karl-Eric Schneider.Foto: Erakogu

    Ettevõtte finantsdirektor otsustab, kas raamatupidaja on arveametnik või sisulise töö tegija, kirjutab OpusCapita tegevjuht Karl-Eric Schneider.

    Ettevõtete puhul on praegu üsna tüüpiline, et raamatupidamine teeb ja sisestab arveid. Edukamates firmades sisestab ostuarveid ostuosakond ja müügiarveid teeb müügiosakond. Näiliselt on see efektiivne – arvetega mässamine on viidud finantsosakonnast välja ja “finants” on muudetud efektiivseks, samas on teised osakonnad ebaefektiivsed.
    Aastaid tagasi otsiti töökuulutustes “bilansivõimelisi raamatupidajaid”. Naljaga pooleks öeldes segas toonaste raamatupidajate bilansivõimekust võib-olla just paberilasu, mida praeguseks on suudetud kordades vähendada. Arvete käsitlemisel toimivad intelligentsed lahendused. Nutikad inimesed saavad töötada nutikate lahendustega.
    Hiiglasliku arvehulga taustal tuleb kogu ettevõtte finantsjuhtimine muuta võimalikult sujuvaks. Kõik müügiarved, mis luuakse, edastatakse ja säilitatakse andmepilves, peaksid täna olema elektroonilised. Ostuarvete menetlemine toimugu samuti digitaalselt, et arvete vastuvõtmine, kulude jaotamine, kinnitamine ja edastamine sujuksid nii, et kordagi pole vaja kasutada paberdokumenti.
    Ettevõtetele on oluline finantsasjade läbipaistvus. Tahetakse teada, kus arve on, kelle kooskõlastuse taga see parajasti ootab ning millal on tasumise aeg. Kaasaegne finantsjuhtimine on arvutiekraanil hoomatav ja sujuv. Väheneb kulu ühe arve menetlemisele ja arved ei kao ära.
    Eesti on olnud kümme aastat esirinnas eraisikutele saadetavate paberivabade arvete poolest. Järgmine suur samm on ettevõtete vahelised e-arved ja see on praegu veel tegemata. Suurtel ettevõtetel on suurem IT võimekus ja siin on nad suunanäitajad, et saata välja e-arveid. Täna nõutakse elektroonilisi ostuarveid, kuid ise neid välja ei saadeta. E-arvetele üleminek on ettevõttes prioriteetide küsimus.
    Maailmas liigub e-arvelduse konsultatsioonifirma Billentis hinnangul aastas kokku umbes 500 miljardit arvet. Neist 40 miljardit liigub paberivabalt, millest omakorda 14 miljardit on tarbijatele mõeldud arved ja 26 miljardit äriettevõtete ja valitsuste arveid.
    Eestis on täna tõeliste e-arvete osakaal kogu arvehulgast üle 10 protsendi, naaberriigis Soomes 65 protsenti. Riigi arengukavas nähakse samuti ette e-arvete osakaalu kasvu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.