• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas nõuda sisse piiriülest võlga?

    KPMG Läti vandeadvokaat Una Petrauska.Foto: Mihkel Jäämees, KPMG Baltics vandeaudiitor

    Lihtsustamaks ettevõtjatel piiriüleste võlgade sissenõudmist on Euroopa Liit võtnud kasutusele ühtsed protseduurid taoliste kohtuvaidluste tarvis, selgitab KPMG Läti vandeadvokaat Una Petrauska.

    Piiriülest kaubandust on vaja, sest teistest eraldatuna ei suuda meie turud ellu jääda. Samas peidab piiriülene kauplemine endas ohte, mis on seotud näiteks välisriigi isikutele müüdud kaupade ja teenuste eest tasumisega. Nõrk võlgade tasumise distsipliin seab ohtu eriti just väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete maksevõime.
    Kohtuvaidlus tavapärase tsiviilkohtumenetluse käigus on teadagi kallis ja ajamahukas. Tihti võivad isegi 10 000 euro tagasisaamisega seotud kohtukulud ületada tagasisaadava summa. Seepärast juhtub sageli, et ärimehed kaaluvad kulusid ja võimalikke hüvitisi ning otsustavad võtta passiivse hoiaku.
    Kuna väikeste ja vaidlustamata võlgade sissenõudmine oli problemaatiline, võttis Euroopa Liit kasutusele ühtsed reeglid ja standardprotseduurid piiriüleste kohtuvaidluste tarvis. Sellisteks protseduurideks on vaidlustamata nõuete maksekäsumenetlus ja väiksemate kohtuvaidluste menetlus.
    Üldiselt on iga liikmesriigi õigusaktides kehtestatud väiksemate nõuete ja vaidlustamata võlgade sissenõudmise protseduurid, mida kasutatakse siis, kui võlglane ja nõude esitaja asuvad samas riigis. Kui aga võlglane asub mõnes teises liikmesriigis, tuleb kasutusele võtta Euroopa Ühenduse tasandil kehtestatud meetmed.
    Taoliste nõuete ja võlgade sissenõudmise protseduurid on lihtsad, kiired ja vähekulukad. Selleks on olemas juhised ja hõlpsasti täidetavad standardvormid. Standardiseeritud protseduuride eelis on see, et ei ole vaja tunda välisriigi seadusi, nõude vorm on olemas kõigis ELi keeltes ning paljude liikmesriikide kohtutes lubatakse vaidlusi pidada inglise keeles.
    Euroopa maksekäsumenetlus
    Euroopa maksekäsumenetluse sätestanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus jõustus 2008. aastal. Ainus liikmesriik, kelle suhtes seda ei kohaldata, on Taani. Läti tsiviilkohtumenetluse seadustikus on hoiatusprotseduuridega kooskõlas olev võlgade sundtäitmine sanktsioneeritud alates 2003. aastast. Samasugused meetmed on sätestatud ka Leedu (2004) ja Eesti (2009) tsiviilkohtumenetluse seadustikes.
    Euroopa maksekäsumenetlusest võib väga palju kasu olla võla sissenõudmisel juhul, kui teie võlgnik elab mõnes teises liikmesriigis, kaubad andis üle ja võttis vastu seesama võlgnik ja makse on õigeaegselt tasumata. Paljudes liikmesriikides saab nõude esitada e-kirja teel. Liikmesriigis asjaga tegelev kohus ei kontrolli esitatud avaldust sisuliselt, vaid teeb üksnes kindlaks, kas on täidetud määruses nõutav. Määruse kohaselt tuleb avalduses tõendid ära nimetada ja neid kirjeldada, kuid tõendeid avaldusele lisada pole vaja. Kohus tegutseb vahendajana, saates maksekäsu kostjale. Kui kostja maksekäsku ei vaidlusta, kuulutab kohus maksekäsu täitmisele kuuluvaks. Oluline on silmas pidada, et Euroopa maksekäsumenetlus kuulub liikmesriikides täitmisele, ilma et seda kuidagi veel lisaks tunnustama peaks.
    Kirjeldatud protseduuri rakendatakse siiski vaid võlgade sissenõudmisel tsiviil- ja kaubandusasjades. Protseduur ei laiene näiteks maksu-, tolli- või haldusasjadele ega riigi vastutusele, mis tuleneb riigi tegevusest või tegevusetusest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii); abielusuhetest tulenevate varaliste küsimuste; pankrotimenetluste jm kaasustele.
    Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus
    Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus kehtib aastast 2009. Nimetatud protseduuri eesmärk on hõlbustada õiguskaitse kättesaadavust ning see peaks lihtsustama ja kiirendama kohtuvaidlusi piiriülestes kaasustes. Vastava määruse kohaselt rakendatakse taolist menetlust nõuete puhul, mille väärtus jääb alla 2000 euro (põhivõlasumma).
    Väiksemate kohtuvaidluste menetluse põhimõtte kohaselt toimub nõude läbivaatus kirjaliku kohtumenetlusena. Kuid kohus võib otsustada pidada ka istungi, kui ta ise seda vajalikuks peab või üks osalevatest pooltest seda taotleb.
    Sellise protseduuri korral vaadatakse kaasus sisuliselt läbi ja nõude esitaja on kohustatud esitama nõuet toetavad tõendid. Kuigi paljud liikmesriigid lubavad väiksemaid nõudeid menetleda kohtus inglise keeles, jääb selliste liikmesriikide arv siiski väiksemaks kui Euroopa maksekäsumenetluse puhul.
    Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse tulemusena tehtud kohtuotsus kuulub teises liikmesriigis täitmisele ilma täiendava tunnustuseta ja võrreldes liikmesriikide kohtute poolt tehtud otsusega on see parem lahendus. Euroopa maksekäsumenetlusega võrreldes võib selline menetlus osutuda siiski üsna keerukaks ja kulukaks protsessiks, sest kohtuistungi toimumise korral võib osutuda vajalikuks osapoolte osalemine kohtuistungil. Samuti keelenõuete tõttu.
    Euroopa täitekorraldus
    Eelpool kirjeldatud vahendid ei ole ainsad, mida nõude esitaja võla kättesaamiseks kasutada võib. Määrusega on loodud ka Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete täitmiseks, mis võimaldab nõude esitajal jõustada liikmesriigi kohtu otsuse teistes liikmesriikides, järgides liikmesriikide kohtutes rakendatavat lihtsustatud tunnustamisprotseduuri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.