Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Energiajulgeolek saab tuua kasumit

    Riigikogu liige Kalev Kallemets (Reformierakond).Foto: Erik Prozes, Äripäev

    Energeetikavaldkonnas peaksid olema kõige eelistatumad projektid, mis teenivad nii Eesti energiajulgeolekut kui ka majandust, kirjutab riigikogu liige Kalev Kallemets (Reformierakond).

    Julgeolek ei tule odavalt. Eesti on teinud viimastel aastatel oluliselt energiajulgeoleku investeeringuid (EstLink 2, Kiisa reservjaam, Auvere uus elektrijaam), mis kõik tõstavad kulusid tulude toomise asemel. Samasse ritta paigutuvad tulevastest projektidest ka Sindi-Läti uus elektriühendus, Vene sagedussüsteemist ümberlülitamine ja Balticconnectori gaasitoru.
    Kuid on võimalik algatada projekte, mis suudaksid täita mõlemat funktsiooni – tugevdada energiajulgeolekut ning toota ka kasumit, kas või hindade alandamise, investeeringute või uute töökohtade näol. Sellised projektid peaksid olema energeetikavaldkonnas kõige eelistatumad.
    Üleminek biomassi põletamisele soojatootmises on riiklikus plaanis teeninud korraga nelja eesmärki: alandanud hindu, suurendanud energiajulgeolekut, vähendanud keskkonnamõjusid ning teinud võimalikuks tuhandete uute töökohtade tekke metsanduses, elavdades Eesti majandust. Praegu on biomassi osa keskküttes 60% ja see võib veelgi tõusta. Siiski jääb meil igal aastal metsast raiumata üle 1,5 miljoni kuupmeetri energiapuitu ning sellega jäävad loomata sajad töökohad ja miljonid eurod lisandväärtust. Samuti on suur potentsiaal turba tõhusamas kasutamises.
    Gaasi osas on loomulikult esmatähtis vabanemine Vene gaasi sõltuvusest. Balticconnector loob küll eeldused Soome või Eestisse LNG-terminali tekkeks, kuid kui torudes voolab endiselt vaid Gazpromi gaas, siis olulist lisandväärtust antud rajatis meie energiajulgeolekule ei paku.
    Vaja on püsilahendust ja püsivalt soodsat gaasihinda. See tekib aja jooksul, kui gaasi transport LNG kujul levib, kasvab gaasi tarbimine (eriti transpordis) ning Läänemere idakaldal tuleb turule enam LNG pakkujaid. Gaasi osas omab väljavaadet seni vaid toetustel põhinev biogaas, kuid kümnete piimafarmide juures võiks seda näha arvestatava majandustegevusena, mis asendaks põllumajandusmasinatel diisli gaasikütusega.
    Ainus kasvupotentsiaaliga energialiik on elekter, mida toodame täna ja ka 10 aasta pärast peamiselt põlevkivist. Kuid millised on Eesti eesmärgid põlevkivi kasutamisel? Esmane on majanduslik, sest see on oluline riigile oma 250 mln euro suuruse riigitulu ja tuhandetele töökohtadega. Märkimisväärsed on ka käibed ja mõjud teistesse sektoritesse. Tänu põlevkivile on elekter Eesti tarbijatele üks Euroopa soodsamaid. Põlevkivi tagab julgeoleku elektritootmises ning omab potentsiaali, et toota ka kogu Eestile vajalik diislikütus. Seda eriti pärast positiivset Euroopa Parlamendi hääletust kütusedirektiivi osas. Loomulikult peaks sektori mõju keskkonnale järjekindlalt vähendama, säästes loodust ja inimeste elukeskkonda.
    Sektori regulatsiooni tuleb reformida säilitades need hüved, mida ta riigi tuludele, majandusele ja elanikele pakub. Paraku tuleb tunnistada, et põlevkivi pikaajalised väljavaated aastaks 2050 on kurvad, kui Euroopa jätkab kliimamuutusega võitlemist senise sihikindlusega. Pikka perspektiivi põlevkivitööstusele see ei paku ja kahjuks Eesti sellesse palju parata ei saa. Saame ainult valida, kui targalt kasutame aega, mis jäänud on.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tõnis Saarts: kaotus paneb Kaja Kallase suure surve alla Eesti 200 võitleb elu eest, Kesk tegi comeback’i
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Äsja lõppenud Euroopa Parlamendi valimistel saavad olema nähtavad siirded Eesti sisepoliitikasse ja mõju mitme erakonna käekäigule, kirjutab Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts.
Enefit Green kasvatas mais elektritootmist kolmandiku võrra
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Enefit Green tootis mais 116,1 GWh elektrit, mida on 32,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Tootmistulemust mõjutasid peamiselt uued – nii mullu valminud kui ka veel ehitusjärgus tuulepargid Leedus, Soomes ja Eestis, mille toodang moodustas mais ligi 35% Enefit Greeni kogu elektritoodangust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Adam Granti soovitused petturi sündroomist vabanemiseks
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Kas ka sulle tundub, et oled oma töös ebapädev ja kohe on saabumas hetk, kus sind paljastatakse? Ameerika juhtimispsühholoog ja menukite autor Adam Grant räägib, et petturi sündroomist tuleks hoopis mõelda kui varjatud potentsiaali märgist: sulle tundub, et teised inimesed hindavad sind üle, aga palju tõenäolisemalt sa hoopis alahindad iseennast.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
EL kehtestab Hiina elektriautodele kaitsetollid
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Euroopa Liit kehtestab Hiina elektriautodele juulist täiendava tollimaksu, mis suurema osa tootajte puhul küündib 38,1 protsendini auto hinnast.
Wendre loob oma jaekaupluste võrgu
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Unetarvikute tootja Wendre on hakanud välja arendama oma kaubamärke ning loob oma jaekaupluste võrgu. Keti esimene kauplus avatakse Tallinnas Järve keskuses.
Telia peakontor kärbib pinda veerandi võrra
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.
Telia peakontor Rootsis annab käest 9500 ruutmeetri jagu peakontori pinda, ettevõtte teatel pole raha kokkuhoid selle peamine põhjus.