Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Gaasiturul läheb tuliseks

    Majandusminister Kristen Michali sõnul on riigi prioriteet gaasitoru, mitte terminalid. Foto: Eiko Kink

    Võidujooks LNG-terminali rajamiseks sai uue pöörde – kui Eesti mängiti sügisel Euroopa Liidu rahastamisvoorust välja, asusid leedukad hoogsamalt turgu haarama.

    Pärast seda, kui Soome loobus regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamisest ning Alexela gruppi kuuluv Balti Gaas jäi Läti ja Soome konkurentsiameti heakskiiduta ning seeläbi eemale ka sügisesest Euroopa Liidu rahastamisvoorust, on Leedu konkurendid asunud agaralt turgu võitma. Praeguseks tarnitakse Leedu kaudu pea kolmandik Eestis tarbitavast gaasist.
    Leedu energeetikaminister Rokas Masiulis märkis koguni, et Leedu LNG-terminal suudaks üksi kõigi Balti riikide gaasivajaduse rahuldada, ent kui Eestis tahetakse terminale ehitada, siis on see Eesti enda otsus. Eesti rajatavad terminalid loovad tema hinnangul turul tugeva ülepakkumise.
    Puhkes sõnasõda
    Eestis soovib LNG-terminale ehitada kaks ettevõtet: Vopak ja Alexela Energia. Mõlemal on plaanis ehitada suure mahutavusega regionaalne LNG-terminal, mida lõunanaabrid peavad arutuks raiskamiseks. Eesti ettevõtjate sõnul on aga hoopis Leedu terminal liiga kallis.
    Klaipedos Nafta LNG-osakonna direktor Tadas Matulionis rääkis, et ta ei ole positsioonis, kus võiks hinnata teiste Balti riikide LNG-terminalide vajalikkust, ent märkis, et Baltikumi vajaduse katab Leedu terminal mitmekordselt ning rohkem suure mahutavusega terminale nagu näiteks Riia Latvenergo ning Eesti Alexela ja Vopaki terminali vaja ei oleks. Küll aga möönis ta, et turg vajab väikeseid, kohalikku tööstust ja laevandust teenindavaid terminale, nagu ehitab Soome.
    Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul on riigi prioriteediks gaasitoru – Balticconnector, mis ühendaks Soomet ja Eestit ning seeläbi kogu Baltikumi. Michal rõhutas, et Balticconnectoriga saab Balti-Soome turg kaks korda suuremaks ning võimaldab ka teistel sellele turule kauplema tulla.
    „Riiklik prioriteet on gaasiturul pakkujate mitmekesistamine. Kui on üks pakkuja, pole vahet mitmest torust seda tuleb,“ kommenteeris ta. Michal lisas, et praegu ostab Eesti 30 protsenti oma gaasist Leedust, juba ainuüksi seda peab Michal mõjukaks sammuks energiasõltumatuse suurendamiseks.
    Eraettevõtja risk
    Michal selgitas, et riik end terminalide ehitamisse ei sega. Maksumaksja raha sinna ei panustata, ent toetatakse püüdlustes projektidesse Euroopa Liidu vahendeid kaasata. „Oma äriplaane ning riske või kasumit näevad ettevõtjad ise ka paremini. Küll aga toetame ettevõtteid nende püüdlustes projektidesse Euroopa Liidu vahendeid kaasata. Tegemist on ju ikkagi suurte investeeringutega Eesti majandusse,“ tõdes Michal. 
    Ta lisas, et kindlasti tuleb eraettevõtetel ära oodata Balticconnectori otsused kevadel, mil Elering ja Soome riigifirma Baltic Connector OYga esitavad taotluse uues rahastamisvoorus.
    Vopak E.O.S.i juhatuse esimees Arnout Lugtmeijer rõhutas aga, et LNG-terminal on selge konkurentsieelis. „LNG-terminal elavdab majanduselu ning see on ka Pariisi kliimalepetes aktsepteeritud energiakandja, kuna selle keskkonnamõju on teistest fossiilsetest kütustest väiksem,“ märkis Lugtmeijer.
    Ta selgitas, et konkurentsieelis on vajalik energiamahuka tööstustootmise jaoks ning see on argument, miks reisi- ja kaubalaevade punkerdamine peaks toimuma kohas, kus asub LNG-terminal. See on ka tema sõnul põhjus, miks Soome ja Leedu nii võimsalt terminalide rajamist oma riikides suruvad.
    „Soome vajab oma tööstusele konkurentsivõimelise hinnaga gaasi, kuna Soomes moodustab 60protsenti kogutarbimisest tööstus ja Leedul on ambitsioon saada LNG-sõlmpunktiks piirkonnas, nagu Rotterdam on selleks Euroopa südames,“ selgitas Lugtmeijer.

    Gazpromi mänguplats jääb ahtamaks

    Veel mullu oli Soomel plaan ehitada regionaalne LNG Finngulf terminal, ent vaid napilt enne oktoobrikuist Euroopa Liidu rahastamisvooru teatas Gasum, mille üks osanikest oli ka Gazprom, et  loobub terminali ehitamisest.

    Vopak E.O.S.i juhatuse esimehe Arnout Lugtmeijeri hinnangul jääb Gazpromi turuosa aina ahtamaks ning konkurents tõuseb kõrgemale tasemele.

    Leedu terminal on kallis
    Lugtmeijeri sõnul on Leedu ujuvterminal kallim kui Eestisse planeeritavad maapealsed terminalid. „Maaterminal on alati odavam kui ujuvterminal ning seda saab aegamööda ja järk-järgult laiendada, vastavalt sellele, kuidas muutuvad turu nõudmised. Näeme nüüd, et Leedu valitud kallis lahendus on isegi praegu liiga suur olemasoleva turu varustamiseks,“ kommenteeris Lugtmeijer. Ka tema on Leedu energeetikaministriga sama meelt, et piirkond vajab ühte terminali.
    Kohalike sõnul on Eesti turul potentsiaal regionaalsetele terminalidele. Lugtmeijeri sõnul vajab Eesti ühte suurt, regionaalset, terminali, mis suudab vastu võtta suurimaid LNG-transpordilaevu ning ümber jaotada gaasi sellest terminalist väiksemate alustega piirkonna väiksematesse terminalidesse või siis taasgaasistama LNG-jaotusvõrgu tarbeks.
    Ka Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl märkis, et juba alates 2008. aastast arendatava Paldiski LNG-terminali projekti ettevalmistused on lõppjärgus ning ettevõte on investeerinud ligi 10 miljonit eurot. Kuid osaliselt seisab otsus just Euroopa Liidu rahastuse taga. Kuna Läti ja Soome konkurentsiamet ei andnud tähtajaks heakskiitu Alexela kavale rajada regionaalne LNG-terminal Paldiskisse, jäi vendade Häälte suuromanduses olev ettevõte välja sügisesest euroraha taotlemise voorust. Nüüd ootabki Alexela tururegulaatorite toetuskirja, et esitada avaldus 2016. aasta kevadisse taotlusvooru. Seejuures ei luba Euroopa Liidu reeglid alustada ehitust enne lõpliku rahastamisotsuse vastuvõtmist. Hääl kinnitas, et kuue kuu jooksul vastavast otsusest algavad ka ehitustööd, eeldatav ehitusaeg on 3 aastat.
    Praeguseks on kehtestatud LNG-terminali planeering, lõppenud keskkonnamõjude hindamine ja valminud insenertehnilised projekteerimistööd rahvusvahelise „võtmed kätte“ ehitushanke korraldamiseks. Paldiski projekt on saanud hiljuti toetusallkirja nii keskkonnaministeeriumilt kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.
    Alexela juba ehitab üht väiksemat LNG-terminali ka Soomes. Alexela ja Haminan Energia koostöös on Hamina LNG-terminali ehituse ettevalmistused jõudnud sarnasesse staadiumi Paldiski projektiga. Praegu ootab firma heakskiitu riigiabi otsusele, millega Soome riik toetab ligi 27 miljoni euroga Hamina LNG-terminali ehitust.
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Liisi Kirch: investeerimine on meeskonnasport. Seda on investor Toomase edus tunda
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.