ÄP valimispäevik: Ossinovski teeb oravatele ära

ÄP valimispäevik  Foto: Anti Veermaa

Reformierakond on muidu erakordselt kiire reageerimisvõimega, aga kirjanik Andrei Ivanovile kodakondsuse andmisega jäi ta lubamatult tukkuma.

Skandaal puhkes eelmise aasta lõpupoole, kui Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land tegi kultuuriministeeriumile ettepaneku anda Eesti kodakondsus vene keeles kirjutavale Eesti kirjanikule Andrei Ivanovile. Nii sai avalikkus teada, et leidub Eesti kirjanik, kellele pole Eesti kodakondsust.

Reformierakondlasest kultuuriminister Urve Tiidus teatas vastuseks Landile, et fond on läbi ja limiiti pole ehk selle aastanumbri sees pole võimalik. Ta unustas lisada, et uue aasta alguses tegeleb ta Ivanovi küsimusega kohemaid. Ja ta unustas sellega ka tegeleda.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski märkas kohe oma võimalust ja lubas Ivanovi asja ajada. Reformierakond magas edasi. Eile tegi Ossinovski valitsusele ettepaneku anda Ivanovile kodakondsus eriliste teenete eest.

Muidugi saab Ossinovski poliitilist profiiti lõigata sellega, et venelasest Eesti kirjanikule n-ö annab kodakondsuse tema. Küsimust rahvuste pinnale viies võib päris palju kisa teha. Tiidus aga jättis selgelt oma võimaluse kasutamata.

Ivanov on tuntumaid Eesti kirjanikke, mitmeti auhinnatud ja pööraselt hea. Iroonilisel kombel käsitleb tema loomingu kandvam osa autobiograafilisel pinnal Eesti venelase elu paguluses. Äsja ilmunud "Bizarre" on järg raamatule "Hanumani teekond Lollandile". Kui te pole neid raamatuid lugenud, siis lugege kohe. Isutekitajaks üks lõik "Bizarre'ist":

Järgmisel päeval - politseiintervjuu. Kuidas ma Taani sattusin, mis ja kuidas, kes ma sihuke olen jmt, jmt. Kõik otsast peale... Põdur politseinik hargnevas sviitris köhis, nuuskas, salvrätikute hulk kasvas. Poolatarist tõlk, aastates naine, sahmerdav nagu hauduja kana, küsis mult ühtelugu üle, kas ta ütles seda või toda vene keeles õigesti: "Mit-te min-git kodakondsust", kordas ta minu järel, "see tähendab, kodakondsuseta isik... või tahtsite öelda, et ilma passita?"

"Ilma passita ja ilma kodakondsuseta," täpsustasin ma naeratades.

"Kuid kodakondsus on ju olemas? Passi pole, kuid kodakondsus peab ju ikka olema...?"

"Ei," ütlesin mina. "Kodakondsust pole!"

Seletasin, misasi on "hall pass". Rõhusin sellele, et see on üks tolle poliitilise põhjuse komponente... Kuid mul paluti sellesse mitte tungida. Jäägu see pärastiseks, ütles politseinik, kõiki põhjusi saab hiljem loetleda, ja kukkus köhima.

 

Hetkel kuum