• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peaminister survestab Eesti Energiat

    Jurist Liisa Oviir (SDE).Foto: Erakogu

    Peaministri ettepanek, et Eesti Energia ja VKG peaksid omavahel kaevandamismäärade muutmises kokku leppima, avaldab riigiettevõttele survet teha erafirmale kingitust kõigi maksumaksjate arvelt, kirjutab Eesti Energia juhtiv jurist Liisa Oviir (SDE).

    Peaminister Taavi Rõivas on avaldanud seisukohta, et ajalooline kokkulepe põlevkivi kaevandamise mahtude osas on ebaproportsionaalne ja seda Viru Keemia Grupi (VKG) kahjuks. Peaministri väljaütlemine on ohtlik eelkõige seetõttu, et see võib osutuda suuniseks alluvatele ja avaldab Eesti Energiale survet tegema VKG-le kingitust kõigi maksumaksjate arvelt.
    Põlevkivi kaevandamine sai mahupiirangu 23.11.2008 jõustunud maapõue seadusega, mille järgi kehtestati põlevkivi aastase kaevandamismäärana 20 miljonit tonni. Seadusemuudatus toetus 21.11.2008 riigikogus kinnitatud põlevkivi riiklikule arengukavale aastateks 2008-2015. Arengukava järgi on kaevandamise ülempiiri kehtestamine vajalik selleks, et vältida looduskeskkonna ülemäärast kahjustumist ja liigset sotsiaalset survet piirkonnale ning tagada põlevkivi kasutamise jätkusuutlikkus.
    Olenemata arengukavas toodud põhjenduste umbmäärasusest, on 20miljonilist aastamäära korduvalt kaitsnud endine keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, kinnitades, et nimetatud piir on keskkonnakaitseline meede. Selgelt küsitav on, kas parim keskkonnakaitseline piirang on tööstuse piiramine, ilma konkreetseid keskkonda kaitsvaid norme kehtestamata.
    Maksta võiks saastaja
    Asjaomased organisatsioonid on mitmel korral esitanud soovituse kehtestada konkreetsed keskkonnakaitselised meetmed ja võimalusel loobuda äritegevuse piiramisest. Ka endine majandusminister Juhan Parts on avaldanud arvamust, et keskkonnatasud tuleks ümber kujundada põhimõttel, et saastaja maksab. Seni pole aga keskkonnaministeeriumis selline lähenemine toetust leidnud.
    Kaevandamismäära kehtestamise hetkeks 2008. aasta lõpul oli neljale ettevõttele väljastatud luba kaevandada kokku 25,25 miljonit tonni põlevkivi aastas. Seadust järgides vähendati keskkonnaministeeriumi kantsleri käskkirjaga iga kaevandamislubade omaniku aastast põlevkivi kaevandamise lubatud kogust proportsionaalselt selliselt, et kaevandatav kogus kokku oleks 20 miljonit tonni aastas.
    Taolist seadusest tulenevat vähendamist on raske nimetada „ajalooliseks kokkuleppeks“. Pigem oli tegemist valituse reformiga põlevkivitööstuses, mis samas ei täitnud püstitatud keskkonnakaitselist eesmärki (kui reformi eesmärk ikka oli keskkonna kaitse?). Tegelik tagajärg oli defitsiit ehk kunstlik piirang põlevkivitööstusele.
    Faktidega mängimine
    Taavi Rõivase väide, et Eesti Energia ei ole ühelgi aastal ettenähtud limiiti ära kasutanud, on ühest küljest õige. Samas kui vaadata maa-ameti kodulehel esitatud andmeid, siis on Eesti Energia läbivalt aasta kohta protsentuaalselt enim põlevkivi kaevandanud ettevõte. Näiteks 2011. aasta külma talvega kasutas Eesti Energia ära 96% ettevõttele eraldatud aastamäärast, seevastu VKG kasutas ära vaid 22% oma määrast. Seega peaministri väide on formaalselt korrektne, aga sisuliselt kontekstist välja rebitud faktidega mängimine.
    Kõige ootamatum oli aga peaministri suunis rahandusminister Maris Laurile, et ettevõtted peaksid omavahel kokku leppima, s.o Eesti Energia peaks andma osa endale kuuluvast kaevandamismäärast Viru Keemia Grupile. Viru Keemia Grupp on nimetanud, et neil jääb puudu 1,6 mln tonni põlevkivi aastas, mis on peaaegu 11% Eesti Energia aastasest kaevandamismäärast.
    Põhjendamatu suunis
    Seega, kui Eesti riik omanikuna annab taolise suunise Eesti Energiale, siis viimase tulukus väheneb pikas perspektiivis samas ulatuses. Võrdluseks, perioodil 2009-2013 on riik saanud Eesti Energiast tulu 1,6 miljardit eurot. 11% sellest on suur summa nii kingitusena kui ka riigi eelarves. Selline suunis on põhjendamata ja põhjendamatu. Kui see ellu viiakse, siis jääb üle vaid küsida, kas ja millises mahus on teistel eraettevõtetel põhjust oodata riigilt kingitust.
    VKG probleemi on võimalik lahendada seadusandlike meetmetega, kas siis muutes piirangu sisuliselt keskkonnakaitseliseks; muutes piirangu mahtu või muutes piirangu teatud perioodi keskmiseks sarnaselt turba kaevandamise regulatsiooniga.
    Toimetuselt: artikkel kajastab autori isiklikke seisukohti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.