• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti jäi peolt kõrvale

    Äripäeva uudistetoimetaja Harry TuulFoto: Andras Kralla, Äripäev

    Samal ajal kui rahatrükk pani euroala võlgnikud rõkkama, vaatab Eesti seda pidu nõutult pealt, kirjutab toimetaja Harry Tuul.

    Alustame kiretutest numbritest. Ühest küljest on Eesti riigivõlg ligi 10 protsenti sisemajanduse kogutoodangust ehk ümmarguselt 1,5 miljardit eurot. Lõviosas pangalaenud. Eesti riigivõlakirjade väärtus on ümmargune 0, sest neid lihtsalt ei ole olemas.
    Teisest küljest Eesti osalus Euroopa Keskpanga välja kuulutatud tugiostudes ehk rahatrükis on 0,274 protsenti plaanitud kogumahust ehk ligikaudu 3,1 miljardit eurot. Nende eest ostetud Eesti riigivõlakirjade hulk saab aga samuti olema ümmargune 0, sest Eesti riigil pole ainukesena Euroopa Liidus võlakirju. Lihtsamalt - laen on, võlakirju pole.
    Nii oligi reedel pidu kõikidel Euroopa riikidel, välja arvatud Eestil. Võlakirjade intressid langesid riburada rekordmadalale. Näiteks 10aastaste võlakirjade tootlus meie naabril Lätil langes 0,854 protsendini ja Leedul 0,888 protsendini. Kergendust said nii suured kui ka väikesed üle Euroopa. Itaalia 10aastaste võlakirjade tootlus langes korraks 1,413 protsendile, mis on madalaim tase alates 1993. aastast, mil Bloomberg hakkas infot koguma. Saksamaa 10aastaste võlakirjade tootlus langes 0,37 protsendile, Belgia omadel 0,685 protsendile, Prantsuse samadel võlakirjadel 0,585 ning Hispaania võlakirjadel 1,365 protsendile.
    Võlakirju pole vaja – laename pankadelt, kostab jätkuvalt Eesti valitsus. Rahatrükk tüürib meid uude kriisi, hoiatavad pankurid. Aga karavan liigub edasi. Meie tammume nina ette torisedes ja võlakirjatult kõrval. Ja ostame uhkelt teiste laene.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Lepinguga salatsev KredEx rikkus reegleid ja andis Porto Francole liiga vabad käed
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.