Kristjan Hänni • 30 jaanuar 2015

Väikeaktsionäri õigused seadusse

Kristjan Hänni  Foto: Äripäev

Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni teeb ettepaneku väikeaktsionäride huve kaitsvad sätted Euroopa eeskujul äriseadustikku üle võtta.

Õiguskeskkond peab arenema vastavalt tegevuse käigus ilmnenud puudustele. Eestis on aja jooksul olnud mitu väikeaktsionäridega seotud kohtupretsedenti, kus võib möönda, et olukord vajab reguleerimist. Kõik katsed äriseadustikku täiendada ja sellesse väikeaktsionäridele eriolukordades kaitset pakkuvaid sätteid lisada on nurjunud. Ajalooliselt võis ehk rääkida kapitali esialgse akumulatsiooni vajadusest, mistõttu põhiaktsionäride huvid on olnud esiplaanil. Põhiaktsionärile on jäänud seetõttu võimalus keerulises olukorras saagida oksa, millel istub, jättes targu ennast saagimiskohast tüve poole ja väikeaktsionärid teisele poole.Kapitali esialgse akumulatsiooniperioodi võiks lõpuks ometi lõppenuks kuulutada ja väikeaktsionäride huve kaitsvad sätted Euroopa eeskujul äriseadustikku üle võtta. Kapitaliomanike osakaal meie ühiskonnas on arenenud maailmaga võrreldes väga väike. Kohaliku kapitalituru väljasuremise vältimine pole kokkuvõttes ainult väikeaktsionäride huvides. Võimalik, et hiljutise finantskriisi tulemusena oleks mitmed börsiettevõttedki praegu kuulunud teistele omanikele või pankrotistunud, kui poleks olnud võimalust kapitaliturult raha kaasata. Eesti torkab Euroopas silma sukasäärde või pangakontole sääste koguvate inimeste rohkuse poolest, potentsiaalne dividenditulu ja aktsia selge turuväärtus aitaks seda mõtteviisi muuta.Õigus olulisele infoleOmal nahal tean, et pole just kõige meeldivam tunne, kui juhatus või põhiaktsionäride esindajad üldkoosolekul esitatud küsimustele sisuliselt ei vasta või on vastused sedavõrd äriloogikaga vastuolus, et põhjustaks Skandinaavia koosolekuruumis hämmeldunud naeru. Näiteks see, kui põhiaktsionäri esindaja väidab aktsionäridele üldkoosolekul, et omaaktsiate tagasiostu pole toimunud, kuna “aktsiaid ostetakse tagasi ainult aktsia turuhinna toetuseks”. Kas tõepoolest pole sellisel vältimisel mitte mingit seost nii mõnedki korrad vähemusaktsiaid üle võtta üritanud põhiaktsionäri huvidega?Tänane seadus ei reguleeri väikeaktsionärile antava teabe miinimumulatust, lisaks on juhatusel õigus info andmisest keelduda, kusjuures pole reguleeritud, millistel tingimustel. Seega on sisuliselt lihtne väikeaktsionäride eest olulist teavet varjata. Lahtikirjutatud täpne teabe ulatus ning ammendavad keeldumise alused tooksid ettevõtlusesse läbipaistvuse kedagi kahjustamata.

Õigus dividendidele

Enamusaktsionärid saavad soovi korral muuta väikeaktsionärile kuuluvad aktsiad sisuliselt väärtusetuks. Kui ettevõte ei maksa dividende ning aktsial puudub likviidsus, siis pole klassikalises mõttes turgu, kus kaubelda. Enamusaktsionäril on siis võimalik olla selliste aktsiatele ainus ostja, kes fundamentaalsest väärtusest oluliselt madalamal hinnatasemel tema poolt määratud käitumisega sundolukorda pandud väikeaktsionäre välja ostab.Selline olukord on vastuolus põhiseadusega ning selle seadustamise vajadusele on viidanud ka riigikohus. Äriseadustik peaks sätestama, millistel tingimustel ja millises ulatuses kasum dividendidena välja maksta tuleb. See ei too kaasa kohustust maksta välja kogu kasum ja igal aastal, mis pärsiks kahtlemata reinvesteeringuid, küll piirab mõnevõrra kasumi akumuleerimist aastateks.Õigus välja astudaEestis on enamusaktsionäridel võimalus üle võtta väikeaktsionäride aktsiad. Vastupidine õigus puudub ehk väikeosanikul pole õigust nõuda samas olukorras enda osa omandamist. Paraku annab see suuremale osapoolele võimaluse õigusi kuritarvitada ning väikeaktsionäril puudub võimalus ühingust lahkuda, sest keegi ei soovi tema osalust omandada. Kui jätkamine ei ole mõistlik ega jätkusuutlik, siis peaks seadus võimaldama väljaastumist.Kui teabe ja dividendide küsimused on võimalikus seadusemuudatuses enim kirgi kütvateks teemadeks, siis kaalumist vajavad ka õigus suuraktsionäri kahjuliku tegevuse korral ühingu lõpetamise nõude algatamiseks, samuti erinevad kahjude hüvitamist puudutavad teemad. Läbipaistev ettevõtlus annab vähem võimalusi väikeinvestorit pahatahtlikult klobida. Loomulikult ei tohi kirjutada seadust teisele poole kaldu, sest elus on kohatud pahatahtlikku lähenemist nii ühelt kui teiselt poolelt.Eesti osales riigina sellel aastal esimest korda Londonis Põhjamaade jõuluturul. Korraks eneseuhkust upitavatest viidetest enam oleks meil kasu sellest, kui siinne ärikeskkond (väike)investorite jaoks sarnaneks Põhjamaade omaga. Balti börside integratsioonist enam oleks meil kauplemisaktiivsuse ja investorite lisandumiseks huvipakkuv just integreerumine Skandinaaviaga. Sarnane õiguskeskkond aitaks sellele kaasa.

Laia vastukaja leidnud kooseluseadus oli suunatud ühe vähemuse õiguste paremaks kaitsmiseks, olles iseloomulik ühiskonna arengu verstapost. Sama ka vähemusaktsionäride huvide parema kaitstusega. Küll selle vahega, et konkreetse vähemuse kasvunumbrite pärast ei peaks ühiskond tervikuna ehk sedavõrd eksistentsiaalseid küsimusi esitama, vaid võib jõukuse laiema leviku üle uhke olla.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

 

Hetkel kuum