Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väikeaktsionäri õigused seadusse

    Kristjan HänniFoto: Äripäev

    Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni teeb ettepaneku väikeaktsionäride huve kaitsvad sätted Euroopa eeskujul äriseadustikku üle võtta.

    Õiguskeskkond peab arenema vastavalt tegevuse käigus ilmnenud puudustele. Eestis on aja jooksul olnud mitu väikeaktsionäridega seotud kohtupretsedenti, kus võib möönda, et olukord vajab reguleerimist. Kõik katsed äriseadustikku täiendada ja sellesse väikeaktsionäridele eriolukordades kaitset pakkuvaid sätteid lisada on nurjunud. Ajalooliselt võis ehk rääkida kapitali esialgse akumulatsiooni vajadusest, mistõttu põhiaktsionäride huvid on olnud esiplaanil. Põhiaktsionärile on jäänud seetõttu võimalus keerulises olukorras saagida oksa, millel istub, jättes targu ennast saagimiskohast tüve poole ja väikeaktsionärid teisele poole.Kapitali esialgse akumulatsiooniperioodi võiks lõpuks ometi lõppenuks kuulutada ja väikeaktsionäride huve kaitsvad sätted Euroopa eeskujul äriseadustikku üle võtta. Kapitaliomanike osakaal meie ühiskonnas on arenenud maailmaga võrreldes väga väike. Kohaliku kapitalituru väljasuremise vältimine pole kokkuvõttes ainult väikeaktsionäride huvides. Võimalik, et hiljutise finantskriisi tulemusena oleks mitmed börsiettevõttedki praegu kuulunud teistele omanikele või pankrotistunud, kui poleks olnud võimalust kapitaliturult raha kaasata. Eesti torkab Euroopas silma sukasäärde või pangakontole sääste koguvate inimeste rohkuse poolest, potentsiaalne dividenditulu ja aktsia selge turuväärtus aitaks seda mõtteviisi muuta.Õigus olulisele infoleOmal nahal tean, et pole just kõige meeldivam tunne, kui juhatus või põhiaktsionäride esindajad üldkoosolekul esitatud küsimustele sisuliselt ei vasta või on vastused sedavõrd äriloogikaga vastuolus, et põhjustaks Skandinaavia koosolekuruumis hämmeldunud naeru. Näiteks see, kui põhiaktsionäri esindaja väidab aktsionäridele üldkoosolekul, et omaaktsiate tagasiostu pole toimunud, kuna “aktsiaid ostetakse tagasi ainult aktsia turuhinna toetuseks”. Kas tõepoolest pole sellisel vältimisel mitte mingit seost nii mõnedki korrad vähemusaktsiaid üle võtta üritanud põhiaktsionäri huvidega?Tänane seadus ei reguleeri väikeaktsionärile antava teabe miinimumulatust, lisaks on juhatusel õigus info andmisest keelduda, kusjuures pole reguleeritud, millistel tingimustel. Seega on sisuliselt lihtne väikeaktsionäride eest olulist teavet varjata. Lahtikirjutatud täpne teabe ulatus ning ammendavad keeldumise alused tooksid ettevõtlusesse läbipaistvuse kedagi kahjustamata.
    Õigus dividendidele
    Enamusaktsionärid saavad soovi korral muuta väikeaktsionärile kuuluvad aktsiad sisuliselt väärtusetuks. Kui ettevõte ei maksa dividende ning aktsial puudub likviidsus, siis pole klassikalises mõttes turgu, kus kaubelda. Enamusaktsionäril on siis võimalik olla selliste aktsiatele ainus ostja, kes fundamentaalsest väärtusest oluliselt madalamal hinnatasemel tema poolt määratud käitumisega sundolukorda pandud väikeaktsionäre välja ostab.Selline olukord on vastuolus põhiseadusega ning selle seadustamise vajadusele on viidanud ka riigikohus. Äriseadustik peaks sätestama, millistel tingimustel ja millises ulatuses kasum dividendidena välja maksta tuleb. See ei too kaasa kohustust maksta välja kogu kasum ja igal aastal, mis pärsiks kahtlemata reinvesteeringuid, küll piirab mõnevõrra kasumi akumuleerimist aastateks.Õigus välja astudaEestis on enamusaktsionäridel võimalus üle võtta väikeaktsionäride aktsiad. Vastupidine õigus puudub ehk väikeosanikul pole õigust nõuda samas olukorras enda osa omandamist. Paraku annab see suuremale osapoolele võimaluse õigusi kuritarvitada ning väikeaktsionäril puudub võimalus ühingust lahkuda, sest keegi ei soovi tema osalust omandada. Kui jätkamine ei ole mõistlik ega jätkusuutlik, siis peaks seadus võimaldama väljaastumist.Kui teabe ja dividendide küsimused on võimalikus seadusemuudatuses enim kirgi kütvateks teemadeks, siis kaalumist vajavad ka õigus suuraktsionäri kahjuliku tegevuse korral ühingu lõpetamise nõude algatamiseks, samuti erinevad kahjude hüvitamist puudutavad teemad. Läbipaistev ettevõtlus annab vähem võimalusi väikeinvestorit pahatahtlikult klobida. Loomulikult ei tohi kirjutada seadust teisele poole kaldu, sest elus on kohatud pahatahtlikku lähenemist nii ühelt kui teiselt poolelt.Eesti osales riigina sellel aastal esimest korda Londonis Põhjamaade jõuluturul. Korraks eneseuhkust upitavatest viidetest enam oleks meil kasu sellest, kui siinne ärikeskkond (väike)investorite jaoks sarnaneks Põhjamaade omaga. Balti börside integratsioonist enam oleks meil kauplemisaktiivsuse ja investorite lisandumiseks huvipakkuv just integreerumine Skandinaaviaga. Sarnane õiguskeskkond aitaks sellele kaasa.
    Laia vastukaja leidnud kooseluseadus oli suunatud ühe vähemuse õiguste paremaks kaitsmiseks, olles iseloomulik ühiskonna arengu verstapost. Sama ka vähemusaktsionäride huvide parema kaitstusega. Küll selle vahega, et konkreetse vähemuse kasvunumbrite pärast ei peaks ühiskond tervikuna ehk sedavõrd eksistentsiaalseid küsimusi esitama, vaid võib jõukuse laiema leviku üle uhke olla.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Saku Õlletehase, Mootor Grupi, EMT ja Elioni ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
New Yorgi osariiki rajatakse 100 miljardit dollarit maksev kiibitehas
Mikroprotsessorite tootja Micron Technology teatas teisipäeval, et kavatseb investeerida kuni 100 miljardit dollarit, et ehitada New Yorgi osariiki arvutikiipide tehasekompleks, vahendab Reuters.
Mikroprotsessorite tootja Micron Technology teatas teisipäeval, et kavatseb investeerida kuni 100 miljardit dollarit, et ehitada New Yorgi osariiki arvutikiipide tehasekompleks, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riviani aktsia tõusis tugevate müüginumbrite avaldamise toel järsult

Olulisemad lood

Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.