• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lauri: igaks juhuks laenu võtta on rumalus

    Maris Lauri.Foto: Eiko Kink

    Võlakiri on laen. Laenu võtmine lihtsalt niisama igaks juhuks on vastutustundetus, isegi rumalus, kirjutab rahandusminister Maris Lauri (Reforimerakond) oma blogis.

    Väidetavalt elavneks nii Tallinna börs. Kui Eesti Pank neid kokku ostaks, elavneks Eesti majandus.
    Need on võlakirjaunelmad. Järgnevalt põhjendus.
    Mis on võlakiri? Võlakiri on laen. Laenu võtmine lihtsalt niisama igaks juhuks on vastutustundetus, isegi rumalus. Kas inimene peaks võtma laenu lihtsalt niisama, sest pank pakub? Ilmselt mitte. Miks peaks seda tegema riik?
    Ka riik peaks laenu võtma ikka siis, kui seda on vaja. Inimesel on laenu võtmine põhjendatud väga selgetel põhjustel, näiteks on vaja osta endale elukoht või mingi kallis, kuid hädavajalik ese (nt palaval suvel rikki läinud külmiku asemele uus). Kuid igal juhul tuleb laenamisel kaaluda peale vajaduse (kas ikka on vaja) ka laenu kulukust, laenu tagasimaksmise võimekust ja hoolikalt valida laenuandjat. Autot kiirlaenuga ei osta, külmiku ostmiseks pole vaja 20-aastast laenu. Targem on laenata pangast kui laenukontorist, hea kui saab vajadusel intressivabalt mõnelt tuttavalt või sugulaselt lühiajalist rahalist tuge (kasvõi sellesama külmiku ostmiseks).
    Samamoodi peab ka riik laenu võtmisel kaaluma, milleks, palju, kui pikaks ajaks, millistel tingimustel ja kellelt laenata. Eesti võiks laenu võtta suurte investeerimisprojektide elluviimiseks, võib-olla ka mõningate suurte struktuurireformide tegemiseks (nt kui ümberkorralduste ajal on vaja ülal pidada kahte paralleelsüsteemi või üleminek nõuab lihtsalt ajutiselt rohkem ressurssi). Teoreetiliselt võiks riik vajada laenu ka ekstreemsetel juhtudel, aga loodame, et seda vaja ei ole (nt 90ndate alguses laenati kütuse ostmiseks).
    Eesti riigil on võimalik laenu saada väga soodsatel tingimustel erinevatest rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest ja seda on võetud näiteks selleks, et finantseerida Tallinna-Tartu maantee ehitust. Laenu võtmine on sellistel tingimustel soodsam ja väiksemate riskidega kui võlakirjade emiteerimine.
    Oletame, et Eesti riik mingil põhjusel otsustab siiski emiteerida võlakirju. Pikaajalise võlakirja (nt bond'i) emiteerimine on tõenäolisem kui lühiajaliste võlakirjade (nn t-bill'ide) emissioon. Lihtsalt sellepärast, et laenu võtmise vajadus on Eesti puhul seotud ikka pikaajaliste projektidega. Ja pikaajalisi projekte tuleb finantseerida pikaajalise rahaga.
    Hea küll. Eesti riik emiteerib võlakirju. Kuid pole sugugi kindel, et seda tehtaks tillukesel Tallinna börsil. Soodsam on seda teha näiteks Londonis. Tallinna börsi elavnemise unistus jääb täitumata. Muide, isegi sel juhul, kui riigi võlakirjad emiteeritaks siin, sest järgmine küsimus on selles, kes neid ostaks.
    Suure tõenäosusega ostaksid Eesti riigi võlakirju suured rahvusvahelised investorid, mis tähendab, et Eesti väikeinvestorile jäävad üpris tühjad pihud. Isegi kui esmaemissiooni puhul eraldada Eesti väikeinvestoritele mingi osa, võib suure tõenäosusega oodata, et mõne aja pärast on need võlakirjad ikkagi suurinvestorite käes.
    Küllaltki tõenäoline on, et saanud kätte Eesti võlakirjad, hoiab enamik investoreid neid enda käes, sest Eesti riigi puhul on tegemist turvalise investeeringuga. Eestil pole küll AAA-reitingut, kuid võrreldavate seas on meil reiting kõrge (AAA-reitingu saamine eeldab kordades suuremat majandust, mis tähendab, et Eesti on sellest ikka väga kaugel).
    Kui oletada, et Eesti Pank hakkaks kokku ostma juba emiteeritud Eesti riigi võlakirju, siis ostaks ta neid rahvusvaheliste investorite käest ehk raha ei voolaks mitte Eesti majandusse, vaid Suurbritannia, Rootsi, Soome ja teiste riikide majandusse. Seega positiivne efekt rahatrükist oleks ikkagi kaudne.
    Tegemist on võlakirjaunelmatega. MOTT.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Nafta hind tõuseb kuuendat päeva ja lõppu ei paista
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Brenti toornafta jätkas täna kiiret tõusu ja ületas 80 dollari taseme, sest nõudlus ületab jätkuvalt pakkumist ning varud vähenevad, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Autojuhtide põuas Suurbritannia pakkus lahenduse, kuid kriitika jätkub
Suurbritannia valitsus pakub ajutist viisat 5000 välismaalasest autojuhile, kuid ettevõtlussektori juhtide sõnul ei lahenda see teravat tööjõupuudust, vahendab Reuters.
Suurbritannia valitsus pakub ajutist viisat 5000 välismaalasest autojuhile, kuid ettevõtlussektori juhtide sõnul ei lahenda see teravat tööjõupuudust, vahendab Reuters.