Alan Vaht • 6. aprill 2015 kell 7:10

Valitsus mängib kütuseturul tikkudega

Olerexi juhatuse liige ja kütuste sisseostujuht Alan Vaht.  

Prognoosid näitavad, et kütuste hinnad hakkavad aasta lõpus kasvama. Kui maailmaturuhinnad kasvavad 2014. aasta esimese poolaasta tasemetele ning valitsuse aktsiisitõusuplaan realiseerub, hakkab kütuse liiter 2019. aastal maksma üle 1,5 euro, leiab Olerexi juhatuse liige ja kütuste sisseostujuht Alan Vaht.

Valitsuskoalitsiooni läbirääkijatel on plaan tõsta tulevast aastast kütusteaktsiisi 10% ja järgnevatel aastatel 5% aastas kuni 2019. aastani. Valitsuse plaani järgi tõuseb bensiini aktsiisimäär 2019. aastaks 0,423 eurolt 0,538 euroni liitrilt. Diislikütuse aktsiisimääraks saaks 0,393 euro asemel 0,500 eurot liitrilt. Kuna kütusehinnale lisandub käibemaks, siis tuleb aktsiisimäärade tõstmisel arvestada ka käibemaksu osa suurenemisega. See on selgelt läbimõtlematu ning äärmiselt ohtlik, mis muudab mootorikütused Baltikumi kallimateks, mille tulemusel väheneb vedelkütuste tarbimine Eestis. Äärmusliku näitena tuletan meelde Leedu kogemust 2009. aastast, kui naaberriikidega võrreldes ebaproportsionaalselt kõrgele tõstetud diislikütuse aktsiisi tuli uuesti langetada, kuna märkimisväärne osa diislikütuse ostumahtudest kolis üle Poola.

Kui praegu oleme harjunud kütuste madalate hindadega, siis eelmise aasta tavapärased jaehinnad olid 1,35 eurot. On selge, et kütuste maailmaturuhinnad ei jää praegusele tasemele igaveseks.

Statistikaameti andmetel tarbitakse 73% diislikütustest transpordisektoris ning vaid 9% kodumajapidamistes. Bensiini tarbimine jaguneb transpordisektori ja kodumajapidamiste vahel aga vastavalt 30% ja 70%. Eestile on oluline peamiselt madal diislikütuse hind, sest transpordiettevõtted tarbivad valdavalt diislikütust.

Kuna diislikütuse hind on Eestis juba praegu teistest Balti riikidest ja Poolast kallim, siis planeeritav aktsiisimäärade tõus vähendab meie konkurentsivõimet veelgi ning transpordiettevõtted hakkavad tankima rohkem lähiriikides. Seetõttu hakkab tegelikkuses riigieelarvesse vähem kütuseaktsiisi laekuma. Veelgi enam – tugeva surve alla satub kogu rahvusvaheline transpordisektor, kes peab ellujäämiseks olema võimeline konkureerima Läti, Leedu, Poola ja Ida-Euroopa teiste odavvedajatega.

Läti kütusemüüjad, kes on Eesti plaanidega hästi kursis, on juba praegu ootusärevuses, et Eestis tõusva aktsiisimaksu tuules haarata endale osa Eesti kütusekäibest.

Hetkel kuum