Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kallis, ära kingi mulle teemante

    Eliisa MatsaluFoto: Andras Kralla, Äripäev

    Ajakirjanik Eliisa Matsalu loodab, et mitte keegi ei kingi talle kunagi kalliskive ja naaritsanahkset kasukat.

    Minu silmis on kalliskividel tehislik väärtus ja nende olemasolu ei muuda maailma mitte kuidagi paremaks. Enamik inimesi ei tee ju vahet, kas kellegi kõrvas ja kaelas ripub tuhandeid, sadu või hoopiski kümneid eurosid maksev ehe. Väärtusest saadakse reeglina sotti alles siis, kui omanik on uhkelt nende hinna teatavaks teinud.
    2013. aastal tehtud uuringu järgi maksid ameeriklased kihlasõrmuse eest keskmiselt 4000 dollarit. See on rohkem kui nende keskmine kuupalk. Samal ajal elab keskmine ameeriklane üle oma võimete ja ta satuks tõsistesse raskustesse nii pea, kui tema sissetulek peaks mingilgi määral vähenema. Tasakaalust väljas pole aga mitte ainult meie läänenaabrid, see on tänapäeva maailma argipäeva reaalsus.
    Keelustame karuskasvandused
    Mõttetuid väärtusi on veelgi ja mitte vähe. Ma loodan siiralt, et meie riigikogu võtab MTÜ Loomuse esitatud pöördumist tõsiselt ja keelustab Eestis karusloomakasvatused. See on järjekordne valdkond, mida pole tegelikult vaja – loomad ei pea surema selleks, et inimestel oleks end millegagi ehtida ja enda väärtust tehislikult upitada. Tõtt-öelda on kogu karusnahatööstuse kontseptsioon lihtsalt õõvastav. Jah, tegu on äriga, mis täidab paljude kukruid, ent mille nimel? Sama kehtib loomaõiguste piire kompavate lihatöösturite kohta, samuti jäävad tihtipeale tähelepanuta lood, mis seisavad ühe teemandi poeletile jõudmise taga.
    Lihtne on ju eirata midagi, mis silme eest peidus. See arusaam sööbis mulle ajju juba aastaid tagasi ülikooliõpingute ajal, kui mu ühiselamu toakaaslane oma äsja soetatud kallist naaritsakasukat küll ühele, küll teisele õlale paigutas ja end peegli ees imetles. „Ega mina seda looma ära tapnud,“ ütles ta mind ärritava nipsakusega. Pange tähele – neiu elas samal ajal ühiselamus, jagades kulude kokkuhoidmiseks tuba võhivõõra minuga.
    Hinnasiltide maailm
    Maailm oleks kordades parem koht, kui me lõpetaks enda ehtimise hinnasiltidega. Üha enam on olnud juttu sellest, kuidas saada rikkaks. Kõik ju unistavad sellest – kindlustada oma majanduslik seis igavesti! Kõlab uhkelt ja elementaarselt. Paraku unustatakse tihtipeale ära, et finantsvabadus ei võrdu tegelikult rikkuse ja võimalusega end ehtida ebavajalikuga. Esimene samm muretuma elu poole on prioriteetide paikapanemine. Ega ürginimene ka mammutit vaid selleks küttinud, et end sündsamalt riide panna. Liha läks toiduks, kasukad vammusteks, luudest tehti nõusid ja tööriistu. Kuidas teile meeldiks õhtuks süüa naaritsakotletti ja tšintšilja-šnitslit?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.