Müük või prostitutsioon?

Paljud eestlased, kes ei oska või ei taha müügitööd teha, räägivad müügist kui enda müümisest. Ilukirjanduses räägitakse enda müümisest enamasti juhul, kui inimene taganeb oma põhimõtetest, loobub olulistest väärtustest või teeb midagi vastu tahtmist.

Tavakõnes räägitakse enda müümisest kui prostitutsioonist, mida tehakse sageli veel vahendaja kaudu. (Kas sutenööri võiks siis nimetada müügijuhiks?) Prostitutsiooni puhul rõhutatakse, et müüakse enda keha, kuigi me teame, et kehaga käivad koos ka vaim ja hing ehk mõtted ja tunded. Ilmselt püütakse mõtteid ja tundeid selles äris siiski minimeerida. Olen mõelnud, kas eelnev käib ka sportlaste kohta, keda klubid müüvad? Hinnad on seal soolased, käibed suured. Alles hiljuti kuulsin raadiost, kuidas üks klubi müüs jalgpalluri teisele klubile mitme miljoni eest…

Kui neile negatiivsetele seostele mõelda, siis võib müügitöö suhtes tekkida tõrjuv hoiak küll. Seda võimendab ka mõte müügitöötajast kui inimesest, kes „käib pinda ja määrib oma kaupa pähe“. Või siis inimesest, kes „räägib su surnuks“ ja on seetõttu võimeline müüma ükskõik mida. Et vahet pole.

Eks ikka on küll. Lihtsamate asjade-toodetaga võib lihtsamalt hakkama saada, aga ka seal on tootetundmine tänapäeval hädavajalik. Rääkimata keerukatest toodetest või teenustest. Mõningaid neid müüakse mitu aastat. Eks proovige seda teha möödaminnes, asja sügavuti tundmata.

Aeg-ajalt inimesed kurdavad, kui tüütud on telefonimüüjad. Ja olen kuulnud, et kusagil õpetatakse, kuidas nendega toime tulla. Eks suhtlus on alati kahe otsaga ja kui kusagil õpetatakse müügivõtteid, siis kusagil õpetatakse vastuvõtteid. Siinkohal tahan edasi anda ühe Euroopas eduka läbirääkimiskonsultandi ja koolitaja Stefan Amin Talabi mõtet – taktikalised (müügi)võtted (sageli kasutatakse eesti keeles toortõlkena „tehnikad“) on manipulatsioonid ja nendele on alati vastuvõtted, mis kokkuvõttes tähendab enamasti võitlust, kes jääb peale.

Kes võidelda ei taha, kuid tahab siiski oma teadmisi, oskusi või kätetööd müüa, võib seda teha täiesti rahuliku südamega ilma kellelegi närvidele käimata. Selleks tuleb õppida eelkõige kahte olulist asja – esiteks oma teadmist, oskust või kätetööd ja selle kasutusväärtust hästi kirjeldama ja teiseks huvilist, võimalikku ostjat hästi kuulama. Praktikas tuleks neid kasutada just vastupidises järjekorras, esmalt kuulata ja alles siis pakkuda. Olen kindel, et ka lihtsama ja enda tehtud kauba pakkujal poleks raske müügitööd teha, kui ta keskenduks eelkõige sellele, kuidas inimlikult lihtsas keeles rääkida oma tööst ja sellest, mis on selle töö tulemus ja võimalik rakendus.

Kes tahab teiste tööd müüa, peab õppima seda kirjeldama nagu iseenda oma. On firmasid, kelle müügipersonalil on kohustus kasutada oma firma tooteid, sest ainult nii tekib nendega isiklik suhe. Kui inimesel on isiklik suhe müüdavasse kaupa või teenusesse, siis on tal nende kohta ka kümneid pisidetaile, millest rääkida läbi oma isikliku kogemuse. Aga see on selgelt midagi muud, kui enda (isiku) müümine.

Rohkem arvamusi, intervjuusid ja inspireerivaid mõtteid müügist leiad portaalist Bestsales.ee