Vilja Kiisler • 18. september 2015 kell 7:45

Reformierakonna argpüksid

Vilja Kiisler  

Tallinna Sadama nõukogu endise juhi, reformierakondlase Remo Holsmeri otsus hageda Postimeest ja mitte suurettevõtja Vjatšeslav Leedot on argpükslik samm. Veelgi argpükslikum on aga sadama nõukogu liikme Kalev Lillo vaikimine.

Holsmer pöördus Harju maakohtusse hagiga Postimehe vastu, soovides ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju ümberlükkamist. Postimehe tekstides olevat tuginetud anonüümsete allikate väidetele, need lood andvat edasi „valesid väärtushinnanguid“.

Siin on loogikaviga. Leedo on kõnelenud oma nime all, ja seda mitte ainult Postimehes, vaid ka Eesti Päevalehes. Hageda väljaannet olukorras, kus väidete esitaja on avalikult teada, on samaväärne peegli purukspeksmisega juhul, kui sealt vastu vaatav nägu ei meeldi.

Teiseks, Postimees kirjutas 4. septembril, et Saaremaal käisid Leedoga läbi rääkimas Holsmer ja Lillo – kaks Reformierakonna tipptegijat. Me ei tea, kes oli pealäbirääkija, kas Holsmer või Reformierakonna „reha“ Lillo. Lillo on aga vait nagu sukk. Oleks pigem naiivne arvata, et selle suure mängu peategelane on Holsmer. 

Peale selle: aasta tagasi oli Tallinna Sadamas ohjad veel reformierakondlase Neinar Seli käes. Seli astus nõukogu esimehe kohalt tagasi alles eelmise aasta detsembris. Seega võiks Seli kapole soovituste jagamise asemel rääkida sellest, mida teab sadama ja oma koduerakonna suhetest.

Kriminaalasi tuleb algatada

Kui Postimees täna kirjutab „ühe siinse poliitika suurtegija“ nõudest maksta parvlaevalepingu pikendamise eest 30 miljonit eurot – aegade suurim altkäemaks –, siis sellega on selgelt märku antud, et silmas ei peeta Holsmerit. Ma sooviksin tegelikult natuke enamat julgust ka Postimehelt – kui neil on need nimed mitmest eri allikast teada, siis võiks need avaldada.

30 miljoni küsimisest saab muu hulgas järeldada ka suurusjärke, mida varem on parvlaevalepingute pikendamise eest eeldatavasti makstud. „Nii suurt raha ei saa märkamatult liigutada, meid oleks kindlasti vangi pandud,“ pihib tundmatust palunud asjaosaline. Loogiline järeldus siit on, et väiksemaid summasid on saanud märkamatult liigutada, seda ilma vangi minemata.

Summa ennekuulmatust suurusest saab järeldada ka seda, et seda raha ei küsitud ainult erakonnale. Isegi „paljunäinud“ parteid ei suuda tõenäoliselt nii suurt summat märkamatult ära paigutada, see paistaks lihtsalt välja.

Prokuratuur ei algata Leedo väidete põhjal kriminaalasja, ja see on äärmiselt kahetsusväärne. Silver Meikari ülestunnistuse põhjal 2012, et ta on annetanud Reformierakonnale raha, mille päritolu ta ei teadnud, seda ometi tehti. Praegu jätavad prokuratuur ja kaitsepolitsei oma töö ajakirjanduse teha. Kui seda paiset ei avata, mürgitab ta kogu organismi.

Hetkel kuum