Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võõrahirm paneb proovile

    Ace Logistics Groupi nõukogu esimees Karli Lambot.Foto: Raul Mee

    Põgeniketulv on pannud proovile Euroopa Liidu ühtekuuluvustunde ja soovi jätkuva rahu järele, leiab Ace Logistics Groupi nõukogu esimees Karli Lambot.

    Paarkümmend aastat tagasi paelus mind, miks on hollandlased võõraste ja teistsuguste suhtes sallivamad kui Pensa kubermangu elanikud (siin ja edaspidi – Holland ja Pensa on ainult geograafilised kujundid). Kui nõnda küsida, siis on vastus ilmselt paljudele lihtne: sallida saab vaid neid, keda vähemalt mõnevõrra tuntakse. Päris võõrad, iseäranis, kui neid on palju, tekitavad meis hirmu ja peavadki tekitama, sest evolutsiooni käigus on võõrahirm ja sellest tulenev agressiivsus meisse sisse kodeeritud.
    Hollandlased kauplesid meretagustel maadel ja nendel käidi omakorda kaugelt külas. Sajanditega õpiti aru saama, et lähemate ja kaugemate naabrite teistsuguste kommete ja välimuste taga on sarnase geneetilise mustriga inimesed, aga põhiliselt ollakse siiski sarnased. Sügaval sisemaal elav Pensa talupoeg või kolhoosnik puutus veel 20. sajandi keskpaigas, enne riigisisest liikumist võimaldavate Nõukogude Liidu passide kättesaamist, heal juhul kokku vaid naaberküla inimestega, kes temast mingilgi moel ei erinenud.
    Keskmise hollandlase ja keskmise pensalase maailmapilt ja elatustase on suuresti määratud nende kodukandi geograafiast ehk siis ühendusteedest välismaailmaga. Seetõttu olen alati kahelnud Max Weberi kuulsas teoorias, et religioon vormib inimesi ja kultuure, sh nende tööeetikat. Hoopis geograafilised ja klimaatilised tingimused on määranud aastatuhandeid, et missugune on erinevate rahvaste ja piirkondade kultuur ja selle koostisosaks olev religioon. Moodsas keeles öelduna: kontaktide arvus, nende püsivuses ja mitmekesisuses teistsugustega sünteesiti suuresti ühes inimühiskonnas valitsevate kultuurisuhete iseloom. Kodukoha geograafiat me ei muuda, aga, nagu heas külakogukonnas, saame naabreid tundma õppida ning nende omapärade ja huvidega hea tahtmise korral arvestada küll.
    Eesmärk hoida rahu
    Need noorpõlvemõtted tulid meelde, kui lugesin Äripäevas ilmunud tähelepanuväärset Jaan Kaplinski pagulasteteemalist artklit. Tundub, et kõige olulisema jättis Kaplinski, ilmselt kogemata, mainimata. Euroopa Liit loodi nimelt peaasjalikult selleks, et vältida Saksa-Prantsuse (ja teiste suurjõudude) ajaloolist vastasseisu ja kaotada Euroopast sõjad. Sellest fundamentaalsest aspektist on Euroopa Liit kui elitaristlik idee õnnestunud suurepäraselt. See peamine sõjavältimise siht kaob meil tihti silme eest ära. Ilmselt oleme rahuga liigagi ära harjunud. 70 aastat ilma massitapmisteta on meie kontinendil äärmiselt harukordne.
    Olen alati imetlenud eduka Euroopa idee – jah tõesti, Kaplinskil on õigus, selle algselt täiesti elitaristliku idee – sisemist loogikat. See on oma lihtsuses tõeliselt kaunis: kontinendi suur rahu algab naabritevahelistest väikestest rahudest. Ainult pikaaegne rahu on eelduseks, et inimesed saavad õnnelikult elada.
    Naabritega hästi läbisaamise lihtsast tõsiasjast on minu jaoks juba ammu tulenenud mitu järeldust. Nagu öeldud, sellest algab rahu. Järgmiseks – lähemaid naabreid tundes on lihtsam mõista päris kaugeid. Samuti tõuseb nõnda head koostööd tegeva regiooni kui terviku kaal ja tähtsus. Põhjamaad koos on midagi muud, kui neli riiki üksinda.
    Ühiselt jõuame kaugemale
    Beneluxi riikide koostöö enne ELi sügavamat intergratsiooni andis samuti kolmele väikesele riigile maailmas hoopis kaalukama koha kui kolm riiki oleksid seda eraldi suutnud. Mis muideks võiks tähendada meie jaoks, et pikas plaanis ei ole suurt vahet, missuguses riigis asub meie piirkonna LNG-terminal või suurim lennujaam. Miks ei võiks näiteks andekas e-residentsuse idee olla meil peagi lätlaste-leedulaste ja soomlastega ühine?
    Ühised ettevõtmised naabritega ja võib-olla mingil hetkel isegi loobumised naabrite kasuks teevad Eestit pikas perspektiivis suuremaks, sest Läänemere piirkond tervikuna tugevneb. Jõukus meie väikeses regioonis jaguneb lõpuks nagunii üsna ühtlaselt ja lätlaste või soomlaste edukus tõstab ka meie elujärge. Parem kui investeeringud tulevad naabrite juurde, kui et nad üldse tulemata jäävad. Ettevõtjad, kes naaberriikides firmasid loovad ja äri ajavad, on küll omakasupüüdlikud – nagu minagi, kuid selle egoismi kõrvalsaadus on, et paljud eestlastest töötajad tunnevad lähemalt meie naaberrahvaid ja vastupidi. Kui me õpime lugu pidama katoliiklikest leedulastest, siis on astutud tubli samm edasi näiteks süürlaste teistsugususe mõistmisel.
    Pagulaspoliitika ja kõik muud poliitikad peavad välja kasvama peamisest eesmärgist – Euroopa ei tohi uuesti tülitsevateks tükkideks laguneda. Tänu põgenikele on järelekatsumisel Euroopa ühtekuuluvustunne ja soov jätkuva rahu järele. Kui ühtse ja solidaarse Euroopa kodanikud otsustavad senist humanistlikku pagulaspoliitikat jätkata, siis seda tuleb aktsepteerida. Kui aga demokraatlikul viisil jõutakse seisukohani, et maailmajao enesekaitsereaktsioonina ELi välispiirid suletakse, siis saame ka nõnda edasi elada. Tsiviliseeritud debatist niisuguste valikute vahel saan aru, kuid …
    Samuti umbes 20 aastat tagasi tuli meile tööle noor mees. Esimesel päeval tabas teda langetõvehoog ja vanade olijatena otsustasime üksmeelselt temaga töölepingu kohe lõpetada. Mul on siiani kahju ja häbi, et niisugusel viisil end kaitsesime. Hiljem olen aru saanud, et selle otsuse taga oli ebakindlus ja hirm, kas jääme turul püsima või mitte. Kuid häbitunne on jäänud.
    Karli Lambot esineb 21. oktoobril Pärnus Lääne-Eesti maakondi ühendaval konverentsil, kus tuntud ettevõtjad jagavad kogemusi, millest on õppida ka teistes valdkondades tegutsejatel. Täpsema info leiad siit.
    Lisaks Lääne-Eesti ettevõtjatele külastab Äripäev 13. oktoobril Lõuna-Eesti ettevõtjaid Tartus ja 28. oktoobril Virumaa ettevõtjaid Rakveres.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Henn Sarv: mõttetu hinnaga elektrit ei pea ostma
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Kui sõltud elektri börsihinnast, lülita vool täna tunniks ajaks välja - mõttetu hinnaga pole mõtet elektrit osta, kirjutab IT-koolitaja Henn Sarv.
Saksamaa suurim Vene gaasi importija teatas 12,3 miljardi euro suurusest kahjumist
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
11 249 töötajaga Saksa kommunaalettevõte Uniper, mis sai eelmisel kuul 15 miljardi euro suuruse riikliku päästepaketi, teatas esimese poolaasta 12,3 miljardi euro suurusest puhaskahjumist, mis oli peamiselt tingitud Venemaa gaasitarnete vähenemisest, mis sundis ettevõtet ostma kõrgema hinnaga mujalt.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Riik valmistub mereparkide lubade oksjoniks
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Eestis meretuuleparke tahetakse ehitada hulgim ning nii mõnegi taotluse põhjal võib öelda, et sageli ka ühte ja samasse kohta, mistõttu kavatseb valitsus luua korra, kuidas konkureerivad hoonestusloa taotlused enampakkumisele panna.
Valitsus teisaldab punamonumendid Narvas. Kallas: Venemaa üritab monumente ära kasutada
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.
Valitsus võttis teisipäeva varahommikul vastu otsuse teisaldada Narvas avalikust ruumist seitse Nõukogude Liidu sõjamonumenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.