Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikontroll, lõpeta raha raiskamine

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Riigikontroll võiks olla maksumaksja raha heaperemeheliku kulutamise eeskuju, aga kahjuks ei ole, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Riigikontroll andis eile kümme üldsõnalist soovitust tööturu probleemide lahendamiseks. Äripäeva meelest võiks riigikontroll keskenduda pigem oma põhilisele, st kontrollifunktsioonile maksumaksja raha kasutamise üle. Aga veelgi enam: ta võiks ise olla maksumaksja raha heaperemeheliku kulutamise eeskuju. Kahjuks on lugu päriselt just vastupidi.
    Äripäeva meelest võiksid kõigi riigiasutuste aastaraamatud, aruanded ja kõik muud kogumikud-teavikud olla e-väljaanded – neid ei pruugi üldse paberisse trükkida: isegi riigikogu saadikud on võimelised aruandeid lugema elektroonilisel kujul. See kehtib peale riigikontrolli ka kaitsepolitsei, Eesti Panga, finantsinspektsiooni ning kõigi teiste maksumaksja raha eest ülalpeetavate asutuste ja organisatsioonide kohta, kes oma tegevusest aruannete, raportite või muude kogumike kujul aru annavad. Meil on e-riik ja riigiasutused võiksid oma väljaandeid kirjastades paberist loobudes head eeskuju anda. Paraku hiilgab ülimahukate koguteoste trükkimisega just riigikontroll.
    Riigikontrolli teosedFoto: Andres Haabu
    Riigikontrolli hiigelteos
    Riigikontroll tähistas viimast riigikontrolöride vahetust viieköitelise koguteosega “Riigikontroll ajakirjanduspeeglis 1918-2012“ – iga köide umbes tuhande leheküljeline – mille idee ­autor ja koostaja on riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juht Toomas Mattson. Mahukaid paberväljaandeid on riigikontroll valmistanud varemgi: 2009 ilmus näiteks rohkem kui 800-leheküljeline “Riigikontroll 1918–2008: sissevaateid ajalukku, dokumente, artikleid”. Need kaks koguteost kokku moodustavad hiiglasliku kastitäie, mis on saadetud ka Äripäeva toimetusse. Selle kastitäie liigutamine vajab kahe mehe jõudu. Eelmisel aastal nägi trükivalgust ligi 500-leheküljeline “Riiklik VEB-fond: kuidas riigikogu VEB-fondi loomise otsust täideti”.
    Riigikontrolli koduleheküljel seisab, et nimetatud hiigelkogumik on kummardus meie oma riigile – selle ilmumine langes Eesti 95. sünnipäeva aega. Äripäev ei vaidlusta sugugi säärase materjali kogumist ja korrastamist, ent e-riigile kohane ja väärikas oleks teha sedasorti kummardus oma riigile e-kujul. Ka riigikogule tehtud riigikontrolli aruandeid avaldataks paberis – milleks? E-väljaandest piisaks täiesti.
    Ka riigikogulane võib veebist lugeda
    Eesti Pank vähemasti ei trüki aastaaruandeid tiraažis, mida nii palju üle jääb, et peab pärast kastide kaupa jalust ära saatma. E-kataloogi Ester andmetel ei jõua Eesti Panga aastaaruanded raamatukogudesse paberkujul juba ammugi. 150 eksemplari paberisse siiski trükitakse, et neid jagada riigikogu liikmetele – kes võiksid neid samahästi lugeda veebist, sest Eesti Panga koduleheküljel on need kõik ilusti olemas.
    Ka finantsinspektsioon võiks oma aastaaruanded südamerahus kõik vaid e-kujul avaldada. Seegi asutus trükib tavaliselt – mõni aasta on ka vahele jäänud – paarsada eksemplari siiski paberisse – jällegi riigikogu saadikute tarvis, kes paistavad niimoodi e-riigi arengu suurima pidurina. Kaitsepolitsei aastaraamatud on toimetustele igal aastal kahtlemata huvitav materjal nagu ka Eesti Panga ja finantsinspektsiooni aastaaruanded, ent ajakirjanikud loevad neid sama meelsasti e-kujul.
    Riigikontroll, kes peaks olema maksumaksja südametunnistus, kõrgub sellel taustal halva eeskujuna oma mitmekiloste koguteostega. Iga materjali koostajat peaks huvitama, kui paljud selle vastu üldse huvi tunnevad, e-esituse korral oleks see kergemini jälgitav.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.