Kliimaseaduse teine tulemine: õhem seadus tõmbab sihi madalamale

Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.

Reformierakond ja Eesti 200 lubasid riigikogu valimiste eel, et kehtestavad võimule saades kliimaseaduse, nüüd kahekesi riiki tüürides jäetakse kliimaseaduse eelnõu aga sahtlisse. Poolteist aastat pingutusi siiski luhta ei lähe, lubavad asjaosalised.

Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.

Ettepanek kliimaseadus sahtlisse jätta tuli kliimaministeeriumist, selle eesmärgid aga jäävad alles, ütles uus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.