Peamine on jälgida, et see vastab inimese finantseesmärkidele ja riskiprofiilile. Nordea investeerijatest 49,5% on mehed ja 50,5% naised. Alustatavate investorite seas on isegi naisi veidi rohkem – 50,6%. Samasisulise järelduseni jõudis ka Vanguardi grupi uuring, mille kohaselt naised kalduvad meestest pisut rohkem säästma.
Lähiminevikus oli Eesti väikeinvestoritel vähe võimalusi, et targalt investeerida. Viimastel aastatel arenenud Eesti finantsturg on seda olukorda kardinaalselt muutnud. Praegu pakkuvad pangad rohkelt investeerimisvõimalusi, mis ei nõua alustamiseks palju raha, kuid tagavad portfelli korraliku ülesehituse.
Investeerimisega alustatavate klientide keskmine igakuine netosissetulek on 1347 eurot ning mediaan on 1000 eurot. (Mediaan on levinud näitaja sissetuleku kohta, mis näitab summat, millest pooled teenivad vähem ja pooled rohkem. Sissetuleku puhul üldjuhul peegeldab mediaan tegelikku olukorda paremini kui keskmine, kuna keskmine võib olla mõjutatud ühe-kahe suure numbri poolt).
Kuigi see summa on eesti keskmisest palgast suurem, ei maksa investeerimisest loobuda ka madalama sissetuleku puhul. Tegelikult teenib ligikaudu neljandik (22,6%) investeerivatest klientidest 500 eurot kuus või vähem.
Nordeas regulaarse investeerimisega alustaval investoril on keskmiselt umbes 8500 eurot hoiuseid või sularaha ja 788 eurot muid investeeringuid. Mediaan on veelgi tagasihoidlikum – 1038 eurot hoiuseid ja muud investeeringud puuduvad. St inimesed leiavad, et oma raha tulemuslikult töölepanemiseks tuleb alustada tuleb võimalikult vara.
Tavaliselt on investeerimisega alustajatel juba olemas kinnisvara. See on igatpidi loogiline, sest inimesed tegelevad esialgu oma esmaste vajadustega (kodu), ja siis juba mõtlevad kaugema tuleviku peale (investeerimine). Siiski ei tasu oodata, kuni kodulaen on täielikult tagasi makstud. Alustades varakult ning laenumaksete kõrvalt ka regulaarselt investeerides saavad inimesed teatud aja pärast vajadusel investeeringute arvelt laene ka varem tagasi maksta.
Keskmine alustaja on 45aastane kõrgharidusega inimene
Tihti arvatakse, et investeerimine on väga keeruline protsess ja nõuab majandusalast kõrgharidust. See vastab tõele, kui räägime kutselisest varade haldamisest, portfelli juhtimisest või kauplemisest. Väikeinvestorile mõeldud investeerimistooted on aga tehtud võimalikult lihtsaks, arusaadavaks ja läbipaistvaks. 68,6% Nordea investeerivatest klientidest on kõrgharidusega, mis on keskmisest kõrgharidusega inimeste arvust Eestis (43,7%) küll rohkem, end suurema osa (55%) kõrgharidus pole majandusega seotud.
Investeerimisega alustatav klient on keskmiselt 45aastane kõrgharidusega naine või mees. Sellisel inimesel on tavaliselt keskmine riskitaluvus, mis tähendab seda, et ta on riskidest teadlik ning võtab neid mõistlikult. Tema keskmine netosissetulek on 1347 eurot kuus (1000 mediaan) ning keskmine likviidsete varade maht 18239 eurot (5000 mediaan).
Alustada tasub siiski varem, näiteks kas või väikese igakuise summa investeerimisega juba esimesest palgast, kuna just pikema aja jooksul saab isegi väiksest igakuisest panusest suur investeerimisportfell. Investeerides iga kuu 50 eurot kuueprotsendise keskmise aastatootlusega ületab investori portfelli väärtus kümne aasta pärast 8000 eurot.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!