Anton Skvortsov • 3 detsember 2015

Naised on ägedamad investorid kui mehed?

Anton Skvortsov  Foto: Nordea

Naised kalduvad rohkem säästma kui mehed ja investeerima pikemaajalise sihiga, tootlus on aga meestel ja naistel üsna sarnane, kirjutab Nordea investeerimistoodete juht Anton Skvortsov.

Erinevalt lääneriikidest on investeerimine eestlaste jaoks suhteliselt uus asi. Tallinna börsi asutamisest on möödunud vaid 20 aastat ning eestlastest väikeinvestorid on börsile tulnud veelgi hiljem. Vähesed teadmised koos pea olematu praktikaga toodavad eksitavaid müüte. Kõige levinum neist on see, et investeerimine on ainult valitud seltskonna jaoks ehk rikaste keskeas meeste jaoks.

Erinevad uuringud näitavad, et investeerimisvaldkonnas on 85% kuni 90% töötajatest mehed. Tegelikult ei tähenda see siiski, et mehed on paremad investorid. Tegu on lihtsalt ajalooliselt kujunenud tendentsiga. Isiklikke sääste investeerides saavutavad naised meestega sarnast keskmist aastatootlust, mis on Vanguardi andmetel 9,7% naistel ja 10,1% meestel.Lisaks on naistel üldjuhul pikem investeerimishorisont ning nad kalduvad vähem kauplema (investeeringutest väljuma ja sisenema), mis parandab pikaajalise investeerimise tulemust.

Investeerimine sobib kõigile ühtemoodi

Peamine on jälgida, et see vastab inimese finantseesmärkidele ja riskiprofiilile. Nordea investeerijatest 49,5% on mehed ja 50,5% naised. Alustatavate investorite seas on isegi naisi veidi rohkem – 50,6%. Samasisulise järelduseni jõudis ka Vanguardi grupi uuring, mille kohaselt naised kalduvad meestest pisut rohkem säästma.

Lähiminevikus oli Eesti väikeinvestoritel vähe võimalusi, et targalt investeerida. Viimastel aastatel arenenud Eesti finantsturg on seda olukorda kardinaalselt muutnud. Praegu pakkuvad pangad rohkelt investeerimisvõimalusi, mis ei nõua alustamiseks palju raha, kuid tagavad portfelli korraliku ülesehituse.

Investeerimisega alustatavate klientide keskmine igakuine netosissetulek on 1347 eurot ning mediaan on 1000 eurot. (Mediaan on levinud näitaja sissetuleku kohta, mis näitab summat, millest pooled teenivad vähem ja pooled rohkem. Sissetuleku puhul üldjuhul peegeldab mediaan tegelikku olukorda paremini kui keskmine, kuna keskmine võib olla mõjutatud ühe-kahe suure numbri poolt).

Kuigi see summa on eesti keskmisest palgast suurem, ei maksa investeerimisest loobuda ka madalama sissetuleku puhul. Tegelikult teenib ligikaudu neljandik (22,6%) investeerivatest klientidest 500 eurot kuus või vähem.

Nordeas regulaarse investeerimisega alustaval investoril on keskmiselt umbes 8500 eurot hoiuseid või sularaha ja 788 eurot muid investeeringuid. Mediaan on veelgi tagasihoidlikum – 1038 eurot hoiuseid ja muud investeeringud puuduvad. St inimesed leiavad, et oma raha tulemuslikult töölepanemiseks tuleb alustada tuleb võimalikult vara.

Tavaliselt on investeerimisega alustajatel juba olemas kinnisvara. See on igatpidi loogiline, sest inimesed tegelevad esialgu oma esmaste vajadustega (kodu), ja siis juba mõtlevad kaugema tuleviku peale (investeerimine). Siiski ei tasu oodata, kuni kodulaen on täielikult tagasi makstud. Alustades varakult ning laenumaksete kõrvalt ka regulaarselt investeerides saavad inimesed teatud aja pärast vajadusel investeeringute arvelt laene ka varem tagasi maksta.

Keskmine alustaja on 45aastane kõrgharidusega inimene

Tihti arvatakse, et investeerimine on väga keeruline protsess ja nõuab majandusalast kõrgharidust. See vastab tõele, kui räägime kutselisest varade haldamisest, portfelli juhtimisest või kauplemisest. Väikeinvestorile mõeldud investeerimistooted on aga tehtud võimalikult lihtsaks, arusaadavaks ja läbipaistvaks. 68,6% Nordea investeerivatest klientidest on kõrgharidusega, mis on keskmisest kõrgharidusega inimeste arvust Eestis (43,7%) küll rohkem, end suurema osa (55%) kõrgharidus pole majandusega seotud.

Investeerimisega alustatav klient on keskmiselt 45aastane kõrgharidusega naine või mees. Sellisel inimesel on tavaliselt keskmine riskitaluvus, mis tähendab seda, et ta on riskidest teadlik ning võtab neid mõistlikult. Tema keskmine netosissetulek on 1347 eurot kuus (1000 mediaan) ning keskmine likviidsete varade maht 18239 eurot (5000 mediaan).

Alustada tasub siiski varem, näiteks kas või väikese igakuise summa investeerimisega juba esimesest palgast, kuna just pikema aja jooksul saab isegi väiksest igakuisest panusest suur investeerimisportfell. Investeerides iga kuu 50 eurot kuueprotsendise keskmise aastatootlusega ületab investori portfelli väärtus kümne aasta pärast 8000 eurot.

Hetkel kuum