Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Estonian Airi nõustaja lööb vastu

    Asko PohlaFoto: Erakogu

    Vandeadvokaat Jüri Sirel tugines hinnangutes Estonian Air varade „kantimise“ kohta infole, mis on kättesaadav avalikest allikatest. On lubamatu esineda nii tõsiste süüdistustega, omamata tegelikku informatsiooni ettevõtte varade ja majandustegevuse kohta, kirjutab AS Estonian Air õigusnõustaja Asko Pohla.

    Üleskutset öelda õiged numbrid on Estonian Airil hetkel võimatu järgida, sest varade ja kohustuste maht muutub iga päev sõltuvalt sellest, mitu lennukit on kasutuslepingutega tagastatud, millal tagastatakse Estonian Airile lennukite kasutamise eest makstud deposiidid ja millised nõuded esitatakse seoses lennukite tagastamisega. Ka tuleb hinnata, millised on Euroopa Komisjoni otsusega Eesti riigile tasumisele kuuluvad intressid. Samuti muutuvad ettevõtte varad ja kohustused sõltuvalt töölepingute ülesütlemisest.
    Lennukeid pole üle antud
    Riigikohtu praktika kohaselt on ettevõtte ülemineku eelduseks ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, milleks tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Estonian Air ei ole andnud ühegi lennuki kasutamist üle Nordic Aviation Groupile. Sireli nimetatud kolm kapitalirendilepinguga renditud Bombardieri lennukit on ikka EA Jet Leasing omandis, kes on lennukite kasutusse andja. Samuti ei ole Estonian Air andnud Nordic Aviation Groupile üle ühtegi temale kuuluvat muud vara või lepingut ega hoonete kasutust.
    On tõsi, et Estonian Air on loobunud töötajatega sõlmitud lepingutes konkurentsipiirangutest, et võimaldada töötajatel leida uut tööd. Selline algatus on igati tunnustatav. Kuigi mõned Estonian Airi töötajad on leidnud tööd uues ettevõttes, ei ole selles mingit otsest rolli Estonian Airil. Seega ei saa järeldada, et Estonian Air oleks andnud alustavale äriühingule üle enda ettevõtte.
    Pärast pankroti väljakuulutamist selgitab pankrotihaldur, kas enne pankroti väljakuulutamist on tehtud tehinguid, mis tuleks tagasi võita. Enne seda ei ole põhjendatud ennustada, kas on toimunud AS Estonian Air vara kantimine.
    Varade kantimisest ei saa rääkida
    Jüri Sirel märgib, et kindlaks tegemaks ettevõtte üleminekut, peaks senise praktika järgi olema esimeseks teenäitajaks maksuamet, kes on Estonian Airi võlausaldaja. Sirel ütleb end huviga ootavat, millal avaldab maksuamet pressiteate selle kohta, et alustab Estonian Airi 170 000 euro suuruse võla sissenõudmist Nordic Aviation Grupilt. Kui maksuamet sellist käiku ei tee, siis tahab Sirel teada, miks. Esimeses seisukohas leiab advokaat, et maksuamet peaks hakkama võimalikku ettevõtte üleminekut kindlaks tegema, teise seisukoha kohaselt on see juba (tema poolt?) kindlaks tehtud. Siin on  advokaat maksuameti eest juba teostanud haldusmenetluse, mis ei ole kuidagi kooskõlas advokaadi pädevusega.
    Palun 15 aastat pankrotiõigusega tegutsenud kolleegil nimetada need varad, mida Estonian Air on väidetavalt andnud üle Nordic Aviation Groupile ja millest ta tuletab ettevõtte ülemineku. Kui neid varasid nimetada ei ole, siis ei saa ka rääkida ettevõtte üleminekust ega varade kantimisest. Selle asemel tuleb võimaldada Estonian Airil tegeleda tähtsamate küsimustega: võlausaldajate huvide kaitsmisega ja töötajate õiguste tagamisega.
    Estonian Airi nõukogu, juhatus ning allesjäänud töötajad, samuti ajutised pankrotihaldurid ja nõustajad teevad iga päev jõupingutusi, et võtta raskes majanduslikus olukorras vastu otsused, mis võimaldaksid tagada maksimaalselt töötajate õigusi ja kaitsta võlausaldajate huve ning järgida kõiki seadusega Estonian Airile ette nähtud kohustusi.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Raadiohommikus: Infortar ja tööstuse käekäik
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
Teisipäevases raadiohommikus võtame vaatluse alla esmaspäeval esimese aktsionäride üldkoosoleku avaliku ettevõttena pidanud Infortari käekäigu. Ka vaatame sisse Eesti logistikasektorisse ja mööblitootjate ning -müüjate ellu ega unusta ka puidutööstust ning katuse- ja fassaaditööde sektorit.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.