Eesti majandus börsile

Mitme eksperdi sõnul ei pääse Eesti riik tulevikus võlakirjadest ega laenamisest. Kuid võlakirjad võivad kriisiaastatel valusalt kätte maksta, seetõttu tasuks mõelda alternatiivi peale.

Euroala võlakriis tõestas taas, kui kehva seisu langesid riigid, kes on sõltuvuses ainult võlakirjaturust. Kuna majanduskriisi ajal nende riikide võlakirjade hinnad langesid, siis võlakirjade intressid tõusid. Selleks, et võlakirjade intressimaksetega toime tulla, pidid riigid tegema ebapopulaarseid otsuseid, näiteks tõstma makse kõige raskemal ajal. Riigid on ka tänapäeval üha rohkem võlakirjadest sõltuvuses ning lõppu sellele ei ole näha. Ainuüksi USA võlakoorem jätkab kiiret kasvamist ja on jõudnud 19 triljoni dollari lähedale.

Kuna Eesti riigil võlakirju pole ning selleks, et mitte sattuda samasse liigasse teiste riikidega, tuleks emiteerida väärtpabereid, mille tagatiseks on Eesti majandus. Need väärtpaberid oleks võrreldavad börsil kaupleva ettevõtte aktsiatega ning atraktiivsuse mõttes võiks need maksta ka dividendi nii kaua, kui valitsus väärtpaberid lõpuks börsilt tagasi ostab. Dividendi suurus sõltuks majanduskasvu suurusest. Kui majanduskasv on nõrgem, tuleks riigil maksta väiksemat dividendi. Sama teevad ka börsil tegutsevad ettevõtted rasketel aegadel. See oleks vastupidine praegustele võlakirjadele, kus majanduslanguse ajal tuleb maksta kreeditoridele kõrgemat intressi.

SKT-väärtpaberid oleks samuti innovatsioon, mis aitaks riikidel vähendada sõltuvust võlakirjaturust, muuta laenu võtmist paindlikumaks, kaasates seejuures institutsioonide kõrval ka erainvestoreid. Ettevõtetel on võtta mitu näidet sellest, kuidas aktsiatega kaasatakse raha ilma, et see võlataset kasvataks. Samamoodi saaksid teha ka riigid. SKT-väärtpaberid võiksid olla riikide edasine suund laenu võtmisel. Siin võiksid riigid teha koostööd ning koordineerida võiks aidata ka Rahvusvaheline Valuutafond.

Eesti on riik, kus on ilmavalgust näinud mitu innovaatilist ideed, näiteks Skype ja e-valitsus. Eesti kohta on öeldud, et tegemist on tulevikku vaatava riigiga. Seega, enne kui võlakirjakuradile sõrm ulatada, tasuks kaaluda ka teisi lahendusi.

Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.