Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inimväärituse aasta

    Mari MetsFoto: Andras Kralla

    Lõppeva aasta üheks kandvaks märksõnaks jääb inimvääritus. Inimesed üle maailma on pidanud taluma ebainimlikku kohtlemist ja alandust, kirjutab ajakirjanik Mari Mets.

    Olgu väärituse korraldajad kas terroristid, inimsmugeldajad, rassistid, homofoobid või siis lihtsalt pähe hakanud võimust nikastanud ahned poliitikud. Tänavu oleme näinud püünel neid kõiki.
    Aasta lõpus teevad nii maailma juhtivad fotopangad, meediaagentuurid kui ka kohalikud lehed kokkuvõtteid lõppeva aasta parimatest fototabamustest. Katastroofifotod tsunamitest, mudalaviinidest või pommirünnakutest on poliitikute lembehetkede kõrval olnud alati kuumimad palad. Tänavust hinnatumat fotosaaki iseloomustab inimlik äng, kannatus süsteemi ohvrina. Mõeldes tagasi 2015. aastale, toimus palju inimvääritut ka Eesti ühiskonnas. Selle adumiseks polegi vaja isegi fotosüüdistusi.
    Põgenike rännud
    Lõppenud aasta fotosid vaadates jäävad silma kõndivad inimesed. Lõputu kõndimine tolmusel kõrbeteel, ladistava vihma käes külateel või Euroopa kiirtee kraavis, nii et tallad tulitavad, nuttev või magav laps süles. Üksinda või kümnetuhandekesi. Need on fotoseeriad Süüria sõjapõgenikest, kes on teel, lootes helgemat tulevikku. Maha on jäänud kõik isiklikud asjad ja ilmselt pool perekondagi.
    Teine kandev motiiv on paadid. Kössis kummipaadid, puupüsti paanilist rahvast täis. Või kipakad mootorpaadid, mis ajavad üles sinise tossupilve, ähvardades kohe töötamast lakata. Pardal üksteise vastu litsutud hirmunud inimesed, kellest enamik ei oska ujudagi. Kui paat jõuab õnnekombel mõnele Kreeka väikesaarele, ootab seal ees laager ajutiseks peatuspaigaks. Sageli sanitaartingimustega, mis ajavad lihtsalt oksele. Laagris elavad, pead-jalad koos, põgenevad arstid, õpetajad, advokaadid, muiduleivasööjad, lapsed, vanurid, võib-olla sekka ka mõni radikaliseerunud islamist. Me ju ei tea.
    Siis tulevad verised põgenemispildid. Kaks politseinikku kannavad kätel Pariisis Bataclani kontserdihallist välja verist ja paljast noormeest, kes on äsja elanud üle terrorirünnaku. Pildid poolikutest kehadest tolmusel pinnasel. Need on süütud inimesed, kellest on käinud üle terrorismi mõõdutundetu kurjus. Ja lõpuks leekide eest põgenevad lapsed. See oli humanitaarabikeskusele visatud pomm.
    Homofoobid ja ksenofoobid
    On ka teistmoodi vääritust, mis enamasti ei pane oma elu eest põgenema. Seda külvavad homofoobid ja ksenofoobid. See sunnib inimesi end õigustama, miks nende valitud eluviis või usk ei sea ohtu kellegi kolmanda perekonnamudelit või julgeolekut. Miks neil on samasugune õigus kõikidele kodanikuvabadustele kui neil, kes nende eluviisi või maailmavaadet ei salli.
    Uuelt aastalt ootan seda, et ükskõik millise maailmavaatega inimesed elaksid rohkem enda elu ja ei jagaks teistele õppetunde, kuidas nende meelest tohib või ei tohi. Ma ootan, et igaüks saaks olla ikka ise enda õnne sepp, et ajupestud inimvihkajad ei ründaks teisi pommide, solvangute või rumalustega.
     
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nullist tuhandeteni: kuidas investeerida kasumlikult väikeste summadega
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Nagu ütleb vanasõna, siis tasa sõuad, kaugele jõuad. Noored investorid, kes oma rahamasinad käima on lükanud, räägivad miks ja kuidas nad väikseid summasid investeerides tuhandeteni on jõudnud.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Nädala lood: vahetusid juhid, müüdi ärisid ja mõtted kaitsetööstuse osas Eestis
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Sel nädalal kõnetasid Äripäeva lugejaid erinevad lood, mis olid juhtimise, äride müügi ja kaitsetööstuse teemadel.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Saksamaa töötas välja „rohelise tööstuse“ kontseptsiooni
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Saksamaa majandus- ja kliimakaitseministeerium esitles kontseptsiooni, mille eesmärgiks on vähendada süsinikuheidet olulisemates tööstusharudes.
Raadiohommikus: puidutööstuse ebakindlus, rahatarkus ja lisaeelarve takerdumine
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.
Nädala viimases hommikuprogrammis arutame riigi lisaeelarve üle, kuuleme seisust puidutööstuses ning räägime keskmisest palgast ja rahatarkusest.