Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Robotid näota kehade vahel

    Mari MetsFoto: Andras Kralla

    Näotu masina-Eesti on astumas sammu reaalsuse poole, kus tänaval liikujatel võib olla hing, kuid mitte nägu või arusaadavat identiteeti, kirjutab ajakirjanik Mari Mets.

    Robot ja must kogu peatuvad ülekäiguraja ees, sest sõiduteel läheneb isesõitev auto. „Hello!“ kostab standardkeeles tehishääl masina kõhuõõnest. Nad tervitavad viisakalt, aga kummalgi pole nägu, seega pole ka võimalik üksteisele otsa vaadata. Esimene on Ahti Heinla leiutatud pakikanderobot, teine aga Eesti uus normaalsus – pealaest jalatallani ulatuvat burkat või nikaabi kandev mosleminaine.
    Kes oleks osanud arvata, et juba 2015. aastal võime olla siinsamas Eestis „Futurama“ skeene päris eluks muutumisele niivõrd lähedal – tänaval ilma nägudeta inimesed ning iseseisvalt ringi vuravad autod ja postirobotid, mis meenutavad kangesti „Teletupsude“ tolmuimejat Noo-Nood.
    Tööstustele, kes pidevalt vähendavad näo ja hingega personali ja laiendavad masinaparki, on selline ühiskonna arengustsenaarium muidugi unistuste tee tootlikkuse lakke- ja tööjõukulude nulliviimiseks. Ja ka burkaga moslem on tikutulega töötajat taga ajavale töösturile ilmselt paras päästerõngas, kui kõik eestlased on Soomes ja Silicon Valleys. Samas kirjutas Marion Pajumets hiljaaegu Eesti Ekspressis, et looritatud naiste värbamine suhtlust ja miimikat eeldatavatele ametikohtadele võib osutuda võimatuks, pretsedent on olemas Kairo ülikoolist.
    Õigus tunda hirmu
    Kõikide nende dilemmadega seisame silmitsi, kui Eesti peaks võtma omaks mõlemad – tehnikaimed, näiteks Heinla maailmas laineid löövad pakirobotid ja loodetavasti ka tulevased leiutised ning isesõitvad autod, kui teeme oma teed nii palju korda, et need siin üldse sõita saaks – ja seisukoha, et näo varjamise usku moslemitel on mõistlik iga viimast millimeetrit oma identiteedist paduuskmatu ühiskonna tänaval varjata.
    Ma ei ütle, et see oleks halb, aga see on ilmselt väga harjumatu ja natuke hirmus ka. Oleme ju seni harjunud, et kõigil, kes tänaval vastu tulevad, on nägu ja tuksuv süda. Kui kõik need üheaegselt arenevad ideed saavad samal ajal ka teoks, võib Eesti tänavapildi muutumist võrrelda piltlikult robotite rünnakuga.
    Ei, ma ei taha kuidagi väita, et burkakandja on robot. Aga tänaval liikudes on ta kangesti selle moodi. Kõik meeled ahendatud ja teistel, näoga inimestel, pole aimugi, milline inimhing eesriide taga võiks peituda. Meil on inimlik õigus tunda hirmu. Ka robotite ees, kelle puhul ei saa kunagi päris kindel olla, kui targad nad tegelikult on.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.