Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti – Euroopa ilusaim riik

    Heily AavikFoto: Anno Proosvelt

    Teen ettepaneku seada Eesti riiklikuks prioriteediks Euroopa ilusamaiks väikeriigiks saamise. Ilu toodab enda ümber positiivsust ja edukust, koledus aga vaesust ja järjest süvenevaid probleeme. Ilus keskkond on majanduskasvu aluseks, kirjutab La Ecwadori tegevjuht Heily Aavik.

    Öeldakse, et ilu on vaataja silmades, ent lagunenud majad, hooldamata pargid ning prügised metsaalused ei saa ju kellegi silmis kaunid paista. Avalike linnaparkide ja pimedate kõrvaltänavate puhtusest pole üldse mõtet rääkidagi. Lisaks on Eestis tavaks inimestel tekitada oma koduaeda väike prügimägi, kuhu korjatakse mittevajalikku sodi. Kõige hullem selle juures on aga see, et me ise oleme taolise vaatepildiga lihtsalt harjunud, oleme ilupimedad. Eesti inimesed on oma ilumeelega sellises punktis, kus hooldamata tänavad, kodud ja metsaalused on saanud harjumuspäraseks.
    Ilu kosutab majandust
    Ilu väärtustamine aitab kõvasti kaasa visuaalselt kauni ja puhta keskkonna loomisele ning sellest tulenevalt kasvab jõudsasti ka Eesti majandus. Üha rohkemate inimeste panus ilusse ärgitab ka teistes soovi samale tasemele jõuda. Kõige paremini tõestab seda pidevalt muutuv kiirmood, millega suurem osa maailma inimestest sammu püüab pidada. Nähes tänaval naabrinaist, keda ehib imeilus ridikül, taibatakse, et ka ise ihaldatakse sarnast silmapaistvat aksessuaari. Sama kehtib ka ümbruskonna kohta. Naabrite ilus ja hooldatud aed jätab kõrvalasuva tavapärase lillepeenra varju, mistõttu tuleb tähelepanu saamiseks seda ilusamaks kujundada. Inimene on juba oma loomult selline, kes alateadlikult hakkab konkureerima oma naabrite, töökaaslaste või sõpradega. Ilusam keskkond ja ilusad inimesed panevad seega teisigi enese ja ümbruskonna eest hoolt kandma.
    Selleks, et eestlaste ilumeel areneks ning keskkond meie ümber oleks väärtus iseeneses, peab ka riik selle prioriteediks seadma. Ei saa küll võtta vastu seadust, mis nõuaks ilu, ent riigieelarve planeerimisel peab silmas pidama tänavate, kõnniteede ja parkide seisukorda. Lisaks tuleb ilumeelt arendada juba varakult – koolieas. Õpilastele peab tooma näiteid ilusast ja inetust, stiilsest ja stiilitust. Propageerida tuleb tegevusi, mille eesmärgiks on ilu arendamine ühiskonnas. Äärmiselt tänuväärsed on ilusaima kodu ja ilusaima aia valimise konkursid. Neid võistlusi võiks olla aga rohkemateski valdkondades: ilusaim linn, ilusaim hoone, ilusaim tänav, ilusaim ettevõtte logo või ilusaim kohvik.
    Elon Musk võiks puhata Eestis
    Eesti Euroopa ilusaim riik – see peaks olema üldine poliitika ja inimeste väärtushinnangute küsimus. Slummid loovad vaesust ja töötust ning kurnavad linnavalitsusi suurte sotsiaalprobleemidega. Seevastu kaunid linnaosad arendavad enda ümber aga väärtuslikku linnaruumi ning positiivset mõtlemist. Selleks, et enda ümbruskonda ilusaks teha, ei olegi vaja 100eurostest kupüüridest kõnniteed ega seadust, mis käsib luua ilu enda ümber. On vaja lihtsalt paari töökaid käsi ja tahet enda ümbrust ilusamaks muuta.
    Võtame ennast kokku, igaüks omale jõukohaste vahenditega, sest ilusa keskkonnaga tõmbab Eesti palju rohkem positiivset majandusenergiat ning meie ilu tahetakse igast maailmanurgast vaatama tulla. Hea oleks, kui ka Elon Muski kaliibriga ärimehed Eestisse suvekodu ehitada või siia niisama puhkama tahavad tulla.
    Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, EMT ja Elioni, ACE Logisticsi, Combimilli ning Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.
  • Hetkel kuum
Andrus Hiiepuu: kustkohast tulevad ja kuhu kaovad eesmärgid?
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Ettevõtte üldiste sihtide seadmise kõrval kiputakse ära unustama, et absoluutselt iga inimese panus organisatsioonis peab olema samuti eesmärgistatud, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Balti turgudel oli taas punane päev
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Kesknädala tõus Balti aktsiaturgudel jäi üürikeseks – neljapäeval jätkasid kõigi kolme Balti börsi indeksid langust, vedades miinusesse ka koondindeksi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Pangad ootavad allkirja: BaltCapist varastatud miljonitele koidab kokkulepe
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.
Eesti pankade pensionifondid tahavad lähinädalatel BaltCapiga varastatud kümnete miljonite hüvitamises kokkuleppele jõuda.