Kahepooluseline Eesti

Eestil läheb üldiselt hästi. Samas on üha ilmsem, et Eesti ei jõua arenenud riikide kõrgliigasse riigiaparaadi peenhäälestamisega. E-riik (ka riigireform) on hädavajalik samm paigal püsimiseks, kuid see peaks olema e-tiigri jaoks hügieenitase. Mida siis annab ja tuleb Eestil järgmisena ära teha? Vastus seisneb Eesti õigus- ja maksukeskkonnale olemuslikult uue kihi pealekasvatamises ehk pärmi tekitamises, mis kergitaks meid taaskord tähtede hulka. Sisuliselt oleks tegemist e-residentsuse järgmise sammuga ehk nööbi külge ülikonna õmblemisega.

Praegu on jõukad ühiskonnad, kes suudavad eksportida keerulist tehnoloogiat ja uudseid ärimudeleid (nimetagem seda edaspidi uueks majanduseks). Uuele majandusele on võimalik anda olulist lisaimpulssi raha (nt Iisrael või Soome) või positiivse müüdiloome kaudu. Kuna Eestil raha puudub, siis jääb üle positiivne müüdiloome. Müüt: Eesti on parim koht uue majanduse äri asutamiseks ja käima tõmbamiseks, kuna tema seadusloome on selle teenistusse allutatud.

Positiivne müüdiloome (võime seda ka nimetada ennast täitvaks ennustuseks) tähendab antud juhul ühises sellekohases sihis ja uue majanduse vajaliku õiguskeskkonna pidevas uuendamises. Aristoteles märkis tabavalt, et suurepärasus ei seisne mitte teos vaid rutiinis. Näide: Taxifyle (jagamismajandusele) toetava õiguskeskkonna loomine ei tohiks sellisel juhul olla saavutus (mis ta antud hetkel tõepoolest on), vaid Eesti seadusandja poolne rutiin. Eesti peaks saama uue majanduse äridele tuntumaks mugavusriigiks.

Kuidas näeks välja see n-ö Eesti uue majanduse vabatsoon? Näiteks võiks uue majanduse vajadusele suunatud seaduseelnõusid menetleda riigikogu tavapärasest kiiremini tingimusel, et nn uue majanduse regulatsioonidega ei tekitataks riigile lisakulusid ja täiendavat bürokraatiat. Miks mitte asuda reguleerima revolutsioonilist blockchain-tehnoloogia maailma?

Lisaks võiksime anda startup-ettevõtjatele rätsepa vormis uue äriühingu vormi (nimetaks seda rahvusvaheliseks kasvuühinguks) koos teatud maksunduslike ja õiguslike eelistega. Peale selle võiks uue ühinguvormi korral Eestisse tulevate talentide puhul kohalduda automaatselt teatud tingimustel sotsiaalmaksu erisused või lihtsustatud elamisloa nõuded. Et mõte eeltoodud näite kaudu selgemini välja tuleks – rahvusvahelise kasvuühingu reguleerimise asemel on Eestis kohendatud osaühingu regulatsiooni, mis on küll lahendus, aga kvalitatiivselt ja märgiliselt ebapiisav.

Eesmärgiks võiks seada selle, et see oleks kõige mugavam ja lihtsam vorm alustavatele startup’idele ja e-residentide esimene äritegemise eelistus.

Kultuskirjanik Valdur Mikita on ära tabanud eestlase kahepooluselise olemuse – geograafiast tulenevalt oleme nii ranna- kui ka metsarahvas. Kui esimest iseloomustab avatus ja uuendusmeelsus, siis teist alalhoidlikkus ja sügavus, mis on omakorda loovuse allikaks. Seega on kahepooluseline õiguskeskkond ka eestlasele loomuomane.

Uut majandust ja vana majandust ei saa muidugi vastandada. Selle idee puhul valguks uue majanduse innovatsioon esimesena traditsioonilisematesse äridesse just Eestis ja riik võidaks kiiresti siia koonduvates talentides. Seega oleks tegemist ilmselge win-win olukorraga kõigi jaoks. 

Eestis toimib juba uue majanduse biosfäär oma spetsiifiliste vajadustega. Meil on ka suurepärane e-residendi programm. Isegi konservatiivne finantsinspektsioon on tunnistanud vajadust paotada uks innovatsioonile. Vajame ainult ühiskondlikku ja erakondade vahelist kokkulepet uues sihis ja vaimset pööret suhtumises uue majanduse regulatsioonidesse. Kui seame eesmärgiks, et uue majanduse kiirseadusandlusega ei tohi kaasneda riigile täiendavaid kulutusi ja kellegi põhiõigusi sellega ei riivataks (see on võimalik), siis ei oleks tegemist enam ka maailmavaatelise küsimusega. Tegemist oleks otsusega olla uuele majandusele täielikult avatud ja Euroopa Liidu innovatsiooni vabatsoon.